Neist peaks kinni pidama igaüks, kes ravimtaimi korjab ja tahab nendest peale suure vaeva nägemist ka kasu saada. Pean siin silmas droogi visuaalset välimust ning selle toimeainete sisaldust.
Mida niiskemad ilmad, seda enam on kiireks kuivatamiseks vaja lisasoojust. See eeldab tavaliselt spetsiaalset kuivatuskappi, ahju, pliiti või sauna.

Peamine, milles oma tarbeks kuivatajad vea teevad, on taimede kuivama panemine lauale või põrandale lina/paberi peale. Kõik on loomulikult puhas, ent kui taim ei saa altpoolt õhku ehk kui õhk läbi taimemassi ei liigu, hakkavad taimed „higistama” ning toimeained kaduma juba kuivatamise alguses.

Lisaks venib kuivamise aegki tavaliselt nädalapikkuseks. Õrnemate taimede lauapoolne külg muutub kollaseks või pruuniks ja nii see kvaliteet kaob. Paksema kihi korral võivad taimed hallitama minna ja siis pole muud, kui need ära visata.

Ravimtaimed tuleb kuivatada pimedas ja ruttu, mis tähendab, et need peavad saama kuivaks kahe-kolme päevaga.

Mida niiskemad ilmad, seda enam on kiireks kuivatamiseks vaja lisasoojust. See eeldab tavaliselt spetsiaalset kuivatuskappi, ahju, pliiti või sauna, kus temperatuuri saab reguleerida 30–50 kraadini. Lisaks vajavad taimed ventileerimist. Tänapäeval on kuivatamine kergeks tehtud, sest on kümneid erinevaid väikekuivateid. Olenevalt rahakotist on võimalik valida endale jõudluse poolest sobiv.

Teine võimalus on ise kuivatusraamid valmistada. Põhjaks sobib suurepäraselt kas või viledaks kulunud voodilina, mis hästi õhku läbi laseb. Ja raamid saab meistrimees hõlpsalt kinnitada soojusallika, näiteks pliidi või ahju kohale, kui need on veidi jahtunud, või siis pärast sauna kütmist lavaruumi.
Ravimtaimed tuleb kuivatada pimedas ja ruttu, mis tähendab, et need peavad saama kuivaks kahe-kolme päevaga.

Kellel on puhas pööning, saab suvel ka seal taimed kärmelt kuivaks, peaasi et sealgi oleksid need põrandast kõrgemale tõstetud ja õhk saaks taimede all vabalt liikuda.

Pööningule peaks tekitama ka tuuletõmbe, siis on kuivamine eriti kiire. Ja korralikul suvel pole vaja lisasoojust, sest pööningu temperatuur on tavaliselt 30 kraadi ringis. Aga vihmaperioodil ilma lisasoojuseta ei saa.

Kuivatada võib ka kimpudes, kui teil on varjuline ja soe (vähemalt 25–30-kraadine) ja hästi ventileeritav ruum. Kimpudes võib kuivatada punet, madarat, põldosja ja raudrohtu, aga pidage ikka silmas kuivamise kiirust.

Eelnevalt oli juba juttu hallitusest ja see on tõeline probleem, sest ka elava taime peal võivad elada hallitusseened või teised kahjulikud mikroorganismid, mida korjates pole silmaga näha. See on veel üks põhjus hoida kuivatustemperatuur 30–40-kraadine, sest sellise soojuse juures need hävivad.

Taim on korralikult kuiv, kui murdub krõpsuga. Nüüd nimetatakse taime juba droogiks. Alles krõpskuiva droogi võib õhu- ja niiskuskindlalt pakendada. Samuti peab droogi hoidma pimedas. Kodus on see hea panna keeratava kaanega purki ja purk kappi. Ja ärge unustage etiketti, kus peal taime nimi ja korjamise aeg.

Kogu eelnev jutt on ikka oma tarbeks korjajale, sest suures koguses kogutud ravimtaimede jaoks kehtivad omad reeglid ja olemas on hoopis võimsamad kuivatid.

Ravimtaimedest saad rohkem lugeda Maalehe uuest raamatusarjast TARGU TALITA KÄSIRAAMATUD.