Hea teada: salat ei pruugigi olla nii tervislik kui arvasid

 (2)
Estonian Burger Factory
Foto: Rauno Volmar

Rohelised lehtköögiviljad lisavad talvisesse dieeti olulist vaheldust, kuid ka nendega ei tohiks liialdada. Miks?

Lisaks olulistele vitamiinidele ja vajalikele mineraalidele sisaldavad rohelised söödavad lehed ka tervisele ohtlikke nitraate. Neid samu ühendeid sisaldavad veel mitmedki köögiviljad, kuid kõige kriitilisemad on nitraatide sisaldused rukolas, lehtsalatis, jääsalatis, spinatis ja rohelistes maitsetaimedes. Üldiselt on kõrgem nitraadisisaldus alati lehtedes, vähem on seda leida seemnetes ja mugulates.

Nitraatide liigtarbimine võib põhjustada rea terviseprobleeme nende hulgas näiteks kehvveresust ja vähkkasvajaid. Seetõttu on kehtestatud konkreetsed nitraadisisalduse piirnormid, mida meil ka aktiivselt turustatava kauba puhul kontrollitakse. Kusjuures olgu öeldud, et viimaste aastate jookul võetud proovidest pole piirnormist kõrgemaid nitraadisisaldusi leitud.

Hea on teada, et nitraadid on lehtköögiviljades täiesti normaalne nähtus ja seda hoolimata sellest, kas neid kasvatatakse ökoloogiliselt või mitte. Nende kogus oleneb hoopis mitmest tegurist nagu kasvupinnas, väetamine, taimede vanus ja ka kasvutihedus. Nitraadid kipuvad siiski kogunema talvel kunstvalguse ja -soojuse käes kasvanud lehtedesse rohkem.

Seotud lood:

Liigselt muretsemiseks pole aga põhjust. Kui igapäevane toit ei koosne peamiselt rohelistest lehtköögiviljadest, on nendest saadav kasu siiski suurem kui nende võimalik kahjulik mõju. Mõistlik on pool soovituslikust puu- ja köögiviljanormist, mis hetkel on 500g, süüa puuviljadena.

Nitraadid on veeslahustuvad, seega on kindlasti kasulik vähemalt talvel ostetud lehtköögiviljad korralikult läbi pesta, võimalusel isegi leotada või kupatada. Töötlemiseks kasutatud vesi tuleks alati ära visata.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare