Tuntud sordiks loetakse enne 30. septembrit 2012 turustatud puuvilja- või marjasorti, mida polnud ametlikult registreeritud. Selliseid sorte oli 2009. aastal korraldatud küsitluse põhjal Eestis üle 150, näiteks õunapuudest „Valge klaarõun“, „Krügeri tuviõun“, „Martsipan“, „Suislepp“ või „Liivi kuldrenett“, ploomipuudest „Polli munaploom“ jpt. Praeguseks on registreeritud juba 152 tuntud sorti.

Sordikirjeldus aitab tuvastada sordiehtsust

Alates 2012. aasta sügisest peab turustatav viljapuu- või marjaistiku sort olema registreeritud. Eestis toimub puuvilja- ja marjakultuuri sordi registreerimine sordilehte võtmise käigus.

Maaeluministeerium on tarnijad aidanud sellega, et tellis 153 tuntud sordi sordikirjelduse koostamise. Need sordikirjeldused saab kätte Maaeluministeeriumi kodulehelt. Paljud tarnijad on juba kasutanud neid tuntud sortide registreerimiseks sordiregistris. Samuti on puuvilja- ja marjakultuuride paljundajatel hea võimalus sordikirjeldustes loetletud tunnuste põhjal ise määrata paljundusmaterjali sorte või tuvastada paljundusmaterjali sordiehtsust. Tuntud sordi registreerimiseks võib sordikirjelduse ka ise koostada sordile omaseid tunnuseid kirjeldades.

Seetõttu peaks kõik puuvilja- ja marjakultuuride paljundusmaterjali tarnijad üle vaatama oma toodetava paljundusmaterjali sortide nimekirja. Kui nimekirjas on sorte, mida ei ole sordiregistris registreeritud, siis on viimane aeg need registreerida, sest alates 2019. aastast ei tohi registreerimata sordi paljundusmaterjali ja istikuid enam müüa. Tuntud sorte saab Põllumajandusametis tasuta ja lihtsustatud korras registreerida veel selle aasta lõpuni, edaspidi tuleb teha üsna kulukad ja aeganõudvad registreerimiskatsed. Sortide registreerimisega tegeleb Põllumajandusametis mahepõllumajanduse ja seemne osakond.

Allikas: Maaeluministeeriumi ajaveeb