Hilissuvel löövad särama toompihlakad, mille viljadest saab keedist ja kompotti

 (1)
Mall Värva

Toompihlaka marjad on valmis saanud. Samuti näitab oma vilju Koehne pihlakas, keda vahel kutsutakse ekslikult valgeks pihlakaks.

Toompihlakas ei meenuta oma kujult ja lehtede poolest meie harilikku pihlakat üldse. Ta kasvab kas põõsa või väikese puuna, lehed on pikliku kujuga ja kuni 7 cm pikkused, õied valged, püstistes või rippuvates õisikutes.

Sügisel saavad toompihlaka lehed kauni värvuse. Marjad on alguses punakad, valmides tumesinised, natuke mustika tooni. Valminud marjad on maitsvad ja samuti kasulikud, sisaldades kuni 10% suhkrut ning A- ja C-vitamiini. Marjadest võib teha keedist, kompotti, isegi veini. Marjad sobivad ka salatitesse, magustoitudesse ja roogade garneerimiseks ning neid on ka niisama mõnus süüa. Eriti hea suupoolis neile, kes armastavad marjade seemneid närida.

Marjade ravitoime

Looduslikult on toompihlakas pärit Põhja-Ameerikast. Sealsed põlisasukad oskasid teda kasutada isegi lihatoitude valmistamisel. Parkainerikkad marjad aitasid rahvameditsiinis hästi kõhuhädade ja verejooksu korral.

Meie aedades kasvatatakse toompihlaka erinevaid sorte. Kuna see liik on täiesti külmakindel, siis on leitud teda loodusesse kolinuna nii Saaremaalt kui ka Põhja-Eestist.

Toompihlakat on kerge paljundada, kuna ta ajab ise juurevõsusid.

Valgete marjadega pihlakas

Vähem tuntakse valgete marjadega Koehne pihlakat. See kuni 5 m kõrgune puu või kõrgem püstine põõsas on pärit Kesk-Hiinast. Sulgjad lehed näevad küll pihlaka moodi välja, kuid on õrnemad.

Sügisel saavad nad kauni sügisvärvi, mis ulatub kollasest sarlakpunaseni. Valged õiedki on natuke pihlaõite moodi. Viljad on väga dekoratiivsed.

See pihlakas on külmaõrn ja vajab kasvuks päikselist ja külmade tuulte eest kaitstud paika. Kasuks tuleb ka puu talveks katmine.

Maakodu


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare