Hoidla korda! Mida teada kartulihaigustest ning nipid nende tõrjumiseks
Kartulisalves tekitavad säilitamisel kõige enam kahju seenhaiguste või bakterite põhjustatud mädanikud. Kõvamädaniku korral on mugulad kõvad ning neid on võimalik veel toiduks tarvitada. Märgmädanikku nakatunud mugulad on märjad ning pehmed, neist enam asja ei saa. Kui säilitusruum on niiske ja soe, lagunevad mugulad limaseks halvasti lõhnavaks massiks, mis kokkupuutel tervete mugulatega levitab haigust edasi.
Kartuli hõbekärn (Helminthosporium solani)
Mugulate pinnal on tume- või hõbehalle laike, mis omakorda teevad mugula vastuvõtlikuks teistele haigustele. Kui hoidlas on jahe, siis haigus seal edasi ei arene. Hõbekärna nakatunud mugulat ei tohiks kevadel istutada, sest see nakatab ka noori kartuleid. Kasvatamisel vältida turbakomposti ning ärge kasvatage kartuleid samal põllul mitmel aastal järjest.
Kartuli kuivmädanik (Fusarium spp.)
Väga levinud säilitushaigus, mis võib avalduda juba paar nädalat pärast koristust. Esmalt on märgata hallikaspruune laike, need on pisut sisse vajunud. Lõpuks koor kuivab ja vajub sisse. Haiges mugulas tekivad tühimikud, kust võib leida seeneniidistikku. Kõige paremini areneb 15–25 kraadi juures, madal temperatuur pärsib haiguse levikut. Haigusesse nakatuvad mugulad juba põllul vigastuste kaudu. Haiguse vältimiseks eelidandage kartulit ning võimalusel istutage sooja mulda.
Kuivlaiksus (Alternaria solani)
Mugulad võivad nakatuda juba põllul. Haigusetekitaja avaldub mugulatel tumedate sissevajunud laikudena, mille all on mugula sisu kuni sentimeetri sügavuseni muutunud mustjaspruuniks ning kuivaks. See osa eraldub tervest mugulast kergesti. Haiguse vältimiseks kasvatage haiguskindlamaid sorte, uuendage seemet, hävitage taimejäänused. Tasakaalustatud väetamine aitab hoida haigust kartulipõllult eemal.
Pruunmädanik (Phytophthora infestans)
Mugulad nakatuvad pruunmädanikku kasvuperioodil, kuid iseloomulikud haigustunnused avalduvad alles säilitamisel. Märgata on tumepruune sissevajunud laike. Kui selline mugul katki lõigata, võib näha, et ka mugula sisu on muutnud mustaks. See on tingitud sellest, et seen eritab toksiine, mis surmab kartuli rakke. Madalal temperatuuril haigus edasi ei levi, ohtlik on pruunmädanik ka seetõttu, et muudab need vastuvõtlikuks teistele säilitushaigustele.
Valgemädanik (Fusarium solani)
Mugulad nakatuvad keldris, haigusetekitaja satub sinna mullaga. Haigusele soodsatel tingimustel mugulate nakatumine suureneb.
Iseloomulik tunnus on kühmukeste tekkimine kartulil, need on kaetud valge või sinaka kirmega. Mugul pruunistub, kortsub, tõmbub kipra ja kuivab.
