Kõnealused sordid on haiguskindlamad, eriliste värvikombinatsioonidega ja kompaktsemad. Just jahukastekindlus on sordiaretatel parendamist vajavatest omadustest praegu esikohal.

Jahukaste kui suurim vaenlane

Ka mina olen oma aias kokku puutunud jahukastega. Floksidele tuleb selle vältimiseks alati valida avatud päikeseline koht. Silmas tasub pidada, et sumbunud aianurk, kus õhk ei liigu, on jahukastele arenemiseks meelispaik.

Ka tugevalt happesed mullad meeldivad jahukastele. Ma ei armasta oma aias mürkidega pritsimist ning kemikaalide kasutamist. Olen hoopis leidnud nipi: katan kevadel mulla aedflokside vahel lehtpuutuhaga ja enam pole mu aedfloksid jahukastes. Ilmselt pinnase aluselisemaks muutmine rikkus ära jahukaste eluks ja paljunemiseks sobivad tingimused.

Meie sordid on ka laias maailmas

Aastaid tagasi leidis Elle Ahse sordi ‘Krasnaya Shapotshka’ seemiku. Selle õievärv polnud nii tume kui emataimel. Kuid hübriidi tegi eriti märkimisväärseks tema rikkalik õitsemine ja kompaktsus. Viisin selle hübriidi Sarastro aiandisse Christian Kressile. Eestis on kogemusi, kus varemgi hübriide antud piiritagustele aednikele. Nood on pannud meie hübriididele enda nimed ja uhkeldavad nüüd oma uute sortidega.

Seetõttu panin enne Austria sõitu hübriidile nimeks ‘Pangodi punane’, sest Elle Ahse elab Pangodis. Suur oli mu üllatus, kui mõni aasta tagasi vaatasin Sarastro kataloogi – seal oli juba müügil Pangodist pärit sort. Eks ühe sordi ristiisa on ka uhke olla, eriti kui nüüd pakutakse teda tervele Euroopale. Aedfloksi aretus on läinud madaluse suunas. Enam ei ole aedfloks mitte ainult lõike-, vaid ka potilill.

“Aed ilma floksita pole mitte ainult eksimus, vaid patustamine suve vastu,” on öelnud nimekas Saksa aednik Karl Foerster.