Hukutav ülehoolitsus
Käes on hilissügis. Enamik aiapidajaid on alustanud usinasti – vaatamata soojadele ilmadele ja kestvatele vihmasadudele – oma lemmikute katmisega, mõtlemata sellele, et ülehoolitsemine võib taimedele hukatuslik olla. Roosid, viinapuud ja elulõngad on mullatud, püsikud kaetud kuuseokste, ja mis veel hullem – lehtedega.
Taimede talvitamine on aiapidajatele tõesti üks enam peavalu tekitavaid probleeme.
Olles näinud, mismoodi käituvad talvekatted ja kuidas nad võivad taimi kahjustada, olen mina loobunud aia talveks katmisest, sest enamik meil kasvatatavaid püsikuid ja puittaimi isegi ei vaja seda.
Kui te seda aga tõepoolest soovite teha, tuleb ära oodata püsivate külmade saabumine. See aeg on igal aastal erinev ega olene kuupäevadest.
Vettinud, kokkuvajunud, niiskusega hallitama kippuv, külmaks ligaseks kompressiks muutunud kate ei aita taimede talvitumisele kuidagi kaasa.
Märg kate juhib hästi soojust ja tast pole taimedele mingit kasu. Vettinud kate tekitab külmasilla ja tema all on temperatuur palju madalam kui ümbritsevas õhus. Talviste sulailmadega aga surevad sellise katte all taimed lämbumise tõttu.
Kui praeguseks on aed kaetud, ei tohiks see nii jääda. Et midagi päästa, eemaldage vettinud katted kiiresti ja lootke sellele, et ehk aitab tuul kuivatada nii taimi kui maapinda.
Edaspidi, kui hakkate katma, peate hoolitsema selle eest, et kasutatav kattematerjal oleks täiesti kuiv ja õhuline. Näiteks lehti saab koguda varakult kuivadel sügispäevadel kasvuhoonesse.
Parim talvekate kõigile taimedele on kohev lumi. Et see koguneks peenrale, piisab sellest, kui jätta sügisel mõned püsikupealsed maha lõikamata, äärmisel juhul võib siia-sinna visata mõni kuuseoksa.
Külma tõttu hukkub talvel hoopis vähem taimi, kui arvatakse. Põhilised vead, miks taimed aias vastu ei pea, tehakse hoopis varem.
Kui te ei arvesta taimede soovidega õige kasvukoha ja mullastiku suhtes ning kasutate liigselt lämmastikväetist, ei olegi midagi head loota.
Suuremat kahju kui külm võivad aedades teha pisinärilised, metsloomad ja varakevadine tugev päikesekiirgus.
Praegu olekski õige aeg mõelda, mismoodi taimi kaitsta kutsumata külaliste eest.
Kohale võib asetada ka varjutuskangad ning kokku siduda vormipuud, mis lume raskuse all oma kuju võivad kaotada.
Kui vihmasajud jätkuvad ning aias lainetab, tuleb vee mujale suunamiseks kaevata äravoolurennid kas või muru sisse. Muru on kevadel lihtne korda teha, hulga tülikam on hakata liigniiskuse tõttu hukkunud püsikute asemele uusi hankima. Eriti tundlikud on näiteks päevakübarate ja siilkübarate uued sordid, kiviktaimlataimed. Märga ei talu ka kanarbikud ja rodod. Väga vesisest paigast võib tundlikumad liigid-sordid isegi labidaga mujale kuivamasse kohta turba sisse tõsta, et nad talve ikka üle elaksid. Kui taimed jäävad täiesti vee sisse, siis nad lämbuvad ning kevadel on peenar tühi.
