HUVITAV TEADA: Kuidas satuvad kahjurid toataimedele?

Villtäid Foto: Jaan Mettik

Kui aeg-ajalt teha toataimedele ülevaatust, võib leida sealt imetillukesi või veidi suuremaid, ringi sibavaid, lendavaid või liikumatuna paigal püsivaid kahjurputukaid. Mõni neist on peidus lehe alaküljel (karilased, kedriklestad, ripslased), teine aga peidab end lehe kaenaldes (puudertäid ja kilptäid), osa vallutab noori lehti ja võrseid (lehetäid). Elutuna näivas lillemullaski võivad tegutseda taimekahjustajad nagu vihmaussid, leinasääse vastsed ja hooghännad.



Paratamatult tekib küsimus, kuidas nad on sattunud taimele või lillepotti. Selleks on palju võimalusi: alates õhutamiseks avatud toaaknast lõpetades koju toodud ning süütutena näivate puu- ja köögiviljadega.

Pahalase tuppapääsemiseks polegi palju vaja. Enamasti satuvad nad meie koju uute potitoataimedega. Uus eksemplar võib küll näiliselt kahjurivaba olla, kuid kahjurite munade märkamine taimedel on raske, kui mitte võimatu. Ja nii võibki ühel päeval tabada ebameeldiv üllatus, et terve ja lopsakas taim on sattunud kahjurite rünnaku ohvriks. Siin aitab ennetavalt lihtne abinõu asetada uus toataim nn karantiini ehk teistest taimedest eraldi. See aeg võiks kesta vähemalt üks kuu. Kui selle aja jooksul pole kahjureid ilmunud, võib taime asetada teiste juurde.

Kuid kuna toataimede teekond aianditest kodudesse võib venida üsnagi pikaks, jõuavad munadest areneda kahjurid juba vahepeatustes või kauplustes. Nii võibki aeg-ajalt näha ka poes olevatel taimedel kahjureid või lausa nende kolooniaid. Kas sellist taime osta, jääb juba igaühe enda otsustada. Kahjurtest silmnähtavalt nakatunud eksemplari ostmisel ja koju viimisel seatakse ohtu juba olemasolev kollektsioon. Mõnest kahjurist vabanemine on aga üsna tülikas, kui mitte võimatu.

Ka paljundamiseks mõeldud pistokstega, mis on võetud kahjuritest tabanud taimelt, võib kaasa saada kahjurid või nende munad. Et pahalasi vältida, tuleks paljundusmaterjali hoolikalt valida.

Kahjurivabad pole ka ei poest ostetud ega aasalt või peenralt korjatud lõikelilled ning vaasi toodud ajatamiseks mõeldud puu ja põõsa oksad. Et toataimedele üleminekuvõimalused oleksid minimaalsed, asetada lõikelilled või oksad nii, et nad ei puutuks kokku toataimedega.

Kahjureid (vill- ja kilptäi, kedriklestad) võib saada ka eksootilistelt puuviljadelt (hurmaa, tsitruselised, ananass jpt), kui nendega täidetud vaagnad asetada toalillede vahetusse lähedusse. On vaid aja küsimus mil kahjurid end lopsakatele toataimedele ümber kolivad. Süütud pole ka köögiviljad. Üsna sagedasti leidub sibula- ja küüslaugusoomuste vahel ripslasi. Viimased teevad toataimedele palju kurja, neist lahtisaamine on aga üsna tülikas ja vaevaline.

Kui oma tubased lemmikud viia suveks kasvuhoonesse, kus leidub kahjureid (kedriklest, karilane, ripslane) siis on üsna tõenäoline, et sügisel taimi tuppa tuues on nad kahjureid või vähemalt nende mune täis. Õues suvituvate taimedega võib kaasa saada nii teod kui vihmaussid. Vihmaussid ja muud mullas elutsevad putukad võivad lllepotti sattuda ka siis, kui oleme ise mulla seganud aia- ja kompostimullast.

Taimekahjurite levikule aitab kaasa ka halvasti hooldatud aiainventar, eelkõige lillepotid ja mitmesugustest krobelistest materjalidest tugikepid kuhu kahjurid oma munad poetavad.
Kui tuulutada soojal ajal tube ja aknad on avatud lopsaka taimestikuga aia suunas, on üsna tõenäoline, et ka sealtkaudu võivad tuppa taimedele sattuda nii kedriklestad, kilptäid kui lehetäid. Kedriklestad ja mõned muud pahalased võivad koju sattuda ka inimkaasabil, st riietega.

Maakodu