Iga haiguse leevendamiseks leidub oma taim
Veel enne seda, kui päkapikud piiluma hakkavad, varitsevad meid tuulistel tänavatel ja umbsetes tubades kõiksugu viirused. “Ingver,” ütleb Heikki Krimm kõhklematult, kui pärin kõige vägevama käepärase tervendaja-taime kohta.
Safran, muskaatpähkel ja ingver – neid kolme segab ta ka meeste potentsiturgutaja-preparaadisse. “Retsepti sain Indiast, kus seda on kasutatud aastasadu,” räägib Krimm. “Safran on väga kallis, nii et ega sellest laiatarbekaupa tee. Komponentide vahekord on ülitähtis – näiteks muskaati üle manustades võib jõuda tõsise terviserikkeni, isegi surmani. Aga sööge riisi – vaadake, kui palju hiinlastel lapsi on!”
Saa nüüd aru, kas mees teeb silmi pilutades nalja või on tal tõsi taga. Ühest väärtuslikust aminohappest riisis teab ta rääkida küll.
Ka üleminekuea sümptomite all kannatavad naised pidid talt abi saama. Selle preparaadi sisse käib koguni üheksa komponenti.
Kes on Heikki Krimm – kas ravitseja, äkki koguni nõid? Kes seda teab. Ise ta oma tegemisi kõlavate sõnadega ei suurenda ja üleloomulikke võimeid ei tunnista. Aga peaaegu kõik vähemalt keskealised inimesed, kellelt küsin, teavad Krimmi nimega kõiksugu imelugusid seostada.
Aga alustame algusest.
Kõik algas sõprade muredest
Kus viga näed laita, seal tule ja aita! Tundub, et just seda vanasõna järgides tekkis Heikki Krimmil huvi loodusravi vastu. “Ei olnud ma ise kõige tugevama tervisega ja ka minu lähikonnas on alati olnud inimesi, kes hädasti abi vajavad. Nõnda asusingi probleemidele lahendust otsima.”
Krimm ei ole seda kodukohausku, et vanajumal on igasse maailma paika just sealsetele asukatele oma ravimtaimed kasvama pannud.
“Inimorganismid toimivad ikka enam-vähem sarnaselt ja ei ole vahet, kui kaugelt on mingi tervistav taim toodud. Paraku Eestis meie taimede biokeemiast palju ei teata, aga vanadel kultuuridel Kesk-Ameerikas, Hiinas ja Indiast–Egiptusest rääkimata, on taimetarkuses aastatuhandete kogemus.”
Tõsisema tõuke tervistamistegevuseks pakkus Krimmile ehk kokkupuude Kalevi korvpallimeeskonnaga. Aasta oli siis 1979.
“Tundsin juba aastaid Jaak Salumetsa, kadunud August Sokku, elu viis kokku ka Arvo Lillega,” räägib Krimm. “Nemad kurtsid, et meestel on probleeme liigestega, isegi radikuliidiga ja nii ma asja uurima hakkasin. Lugesin palju teatmeteoseid, kuid tegelikult sattusin hoopis ilukirjandusliku raamatu kaudu huvitava taime peale. Ameerika agaav – tema on taim, kelle lehti Kesk-Ameerikas indiaanlased närvipõletiku puhul valutavale kohale hõõruvad. Taim ise kasvab ka Vahemere basseini kallastel.”
Aga kust leida agaavi, et seda ise katsetada? Mees pöördus Tallinna Botaanikaaeda ja palus endale ühe agaavilehe kinkida. Mõne aja pärast veel ühe...“Ega meie seda lihtsat pealemäärimise luksust lubada saa, seepärast hakkasin otsima kaaskomponente. Teisalt on agaav ise lihtsa keemilise koostisega ja vajab igal juhul tuge. Leidsin tema kõrvale taruvaigu ehk proopolise. Taruvaigus on palju looduslikke antibiootikume, agaavis mitte, nõnda need siis teineteist toetavad ja tugevdavad.”
Katsetused kestsid aastaid ja nüüdseks on sellest välja kasvanud spordigeel Paps-20 ja tinktuur Paps-20, mis ka apteekides saadaval on. Ameerika agaav selle sees pärineb nüüd muidugi oma tõelisest kasvukohast.
Heikki Krimm ja Arvo Lill, kes firma Massuno all juba kümmekond aastat neid tooteid pakkunud on, ei looda loodustoodete äriga rikkaks saada. “On ju loogiline, et kui juba aastakümneid näed, et tootest kasu on, tahad seda ka teistele abivajajatele pakkuda,” mõtisklevad mehed.
Toona sai aga Heikki Krimmist sportlaste omamoodi tagatoa-nõuandja küll toitumise, küll vigastuste ennetamise ja järelravi alal.
Taimed kogu maailmast
Praegu on apteekides saadaval kaheksa preparaati, mis pikkade katsetusaastatega sündinud. Kuid palju enam on leevendajaid, mida Krimm vaid sõprade-tuttavate tarbeks loonud.
“Toormaterjali tellin Kesk-Ameerikast, Sri Lankast, Hispaaniast, Itaaliast, Hiinast,” loetleb Krimm. “Aga ka Saaremaalt ja mujalt Eestist. Siit hangin põhiliselt õrnemaid taimi nagu veiste-südamerohi ja sireliõied. Sri Lankast tuleb must kardemon, tšillipipar Kesk-Ameerikast.”
See tarkus, milliseid taimi mis vahekorras kokku sobitada, eeldab suurt lugemust. “Õnneks on maailm ka sedavõrd edasi arenenud, et näiteks Ameerika Beltsville’i taimede ja põllumajanduskultuuride uurimise keskuses tegutseb suur labor, kus uuritakse pea kõiki neid taimi, mis on praegu inimkonna kasutuses. Sealt oleme saanud hindamatut infot.”
Heikki Krimm tunnistab, et on palju katsetusabi saanud ka kohalikelt maailmatasemel teadlastelt nagu professor Mart Saarma ja kadunud professor Mart Kull. Ka akadeemik Mihkel Zilmer on aidanud ning suunanud. “Õnneks leidub palju arste, kes on samuti loodustoodete usku. Eks nad ole oma töös kogenud, et loodustoode, vastupidiselt nii mõnelegi sünteetilisele, ei tekita negatiivseid kõrvalnähtusid.”
Meedikute toetus lisas usku
Küünte ja juuste olukord peegeldab mingil moel eelkõige neerude, aga ka kogu organismi seisundit. Kuid Krimmi poole pöörduti ikka eelkõige küünte välimuse pärast, mõtlematagi mingile tõsisemale hädale.
“Võtsingi eesmärgiks nuputada midagi küünte raviks, mis leevendaks ühtlasi ka kogu meie kehas vohama kippuvat pärmseent. Toona võttis dermatoveneroloog doktor Mati Majass minu preparaadi oma patsientide peal katsetamiseks. Üht patsienti pildistas ta enne toote kasutamist, selle kuuri ajal ja lõpus. Positiivne tulemus lisas usku ja enesekindlust.”
Nüüd kannab katsetatud preparaat nime Onycor. Krimm möönab, et kiiret abi küüneseene puhul loota ei tasu – võtab aega neli kuni kuus kuud, mil küüs haigusest välja kasvab. Kuid lihtsalt pragunenud küüntele lubab ta kiiret kosmeetilist leevendust: “Juba nädalaga hakkavad küüned kenasti läikima.”
Siseorganid peegelduvad ju kehal ja vastupidi. Seega sünnib küünte tervisest kasu ka kogu organismi tervisele.
“Preparaat Une-Mati sündis seeläbi, et üha rohkem inimesi pöördus mu poole uneprobleemidega,” räägib Krimm. “Uni on seotud ajuga, süvaunega töötab aju teistmoodi. Krooniline magamatus võib tekitada koguni psüühilisi häireid. Unehäired mõjutavad ka südame ja kopsude tööd. Samuti on mälu ja vererõhk une kvaliteediga seotud.”
Seda, kui hästi mõjub Une-Mati uneprobleemidega patsientidele, jõudis omal ajal ka professor Mart Kull uurida ning tõdes, et 75% patsientidel une kvaliteet paranes.
Kuid autor ei läinud sellest tulemusest liiga elevile: “Iga inimene on kordumatu ja ka tema hädade tekkepõhjused on erinevad. Unetuse põhjuseks võib olla hirm, turvatunde puudus, stress. Seepärast ei saa ühegi preparaadi puhul öelda, et see on imerohi ja just seda inimest tema hädas aitab.”
Preparaat Klux on Krimmi sõnul konkreetselt professor Mart Kulli tellimusel valminud toode. Refluks on tõsine haigus, millel on paraku ka oma kõrvalmõjud. Näiteks on reflukshaigus üheks kaasteguriks kroonilise nohu, hammaste lagunemise ja keskkõrvapõletiku tekkeks. Seepärast oli ja on väga oluline otsida võimalusi selle haiguse vaoshoidmiseks.
Väike kogus mürki võib ravida
Heikki Krimm hoiatab, et paljud teadupoolest ravimtaimed võivad mingis olekus ja doseeringus olla inimorganismile hoopiski kahjulikud. Ja vastupidi.
“Näiteks mürgine taim riitsinus sisaldab väga mürgist toksilist valku ritsiini, aga kuumutamisel saame populaarse riitsinus- ehk kastoorõli. Mao- ja mesilasmürki on kasutatud raviks, aga küsimus on doseeringus. Allergilise inimese võib mesilane oma nõelamisega isegi tappa. Ka lagritsal on tervistavad omadused, kuid juba on avaldatud arvamust, et südamehaigetel võib lagrits soodustada infarkti teket.”
On ju arstidki hoiatanud, et iga taimeteed ei maksa üleliia tarvitada – ikka peab teadma, kui palju ja kuidas. Õnneks usub Heikki Krimm, et inimene tunneb ka ise sõna otseses mõttes oma kõhutundega ära, milline taim temale head teeb.
