Igaühele tükike aiaparadiisi
Käsitlus aiast on varasemaga võrreldes tublisti muutunud. Aianduse ja taimedega tegelemiseks ei peagi omama suure krundiga eramaja. Aiamõnu saab kätte ka rõdul, hoovis, aiamaalapil või köögi aknalaual taimi kasvatades. Isegi avalik park võib olla kellelegi aiaks. Maailma suurlinnades on aiandusaktivistid juba mitmeid aastaid kasvatanud söötis ehitusplatsidel või korrusmaja katustel aedvilja.
Mesilased linna
Messil oli taimekasvatajate ja aiakauba tootjate kõrval väljas ka aiandusorganisatsioone. Üks huvitavamaid oli Helsingi mesilasepidajate ja meesõprade ühendus, kes propageerib mesindust ja õpetab linnakeskkonnas mesilasi pidama.
Ühendus on umbes aasta vanune, liikmeid veidi üle saja. Mesilastest on huvitunud ka noorem põlvkond. Ühenduse peasekretäri Marja-Riitta Laurila sõnul on mesitarusid Helsingis alati olnud, kuid varem olid need pigem peidus ja mesilasi peeti salaja. Nüüd ilmuvad mesitarud tasapisi rõdudele, katuseterrassidele, korrusmajade hoovidesse jm. Linnas tuleb muidugi kindlustada, et mesilastel oleks toimetamiseks rahulik keskkond ja nad ei häiriks ümberkaudseid inimesi.
Linnas on palju õitsvaid puid. Näiteks möödunud aastal saadi linnamesilastelt väga aromaatset pärnaõiemett. Uurimuste kohaselt on linnas lillede liigirikkus palju mitmekülgsem kui maal.
Helsingi mesilasepidajate ja meesõprade ühendusel on ka endal linnas mesitarud. Huvilised käivad neid uudistamas ning nende tarude abil peetakse tulevastele linnamesinikele õppetunde.
Mida soosib aiamood
Trendikas on kujundada aedu, kus inimese loodu ühineb metsiku loodusega. Eelistatakse loodusliku välimusega taimi, mis ei mõju väga “aretatult”.
Värvigamma on pigem jahe ja õrn, selle elavdamiseks kasutatakse vastandvärve nagu kollane ja violetne. Põõsaid kasutatakse kujunduses vähe, aia põhiraami moodustavad puud ning püsikud.
Pojengid ja roosid hakkavad juhtpositsioone loovutama. Hetke moetaimed on oranž mõõl (Geum coccineum), tulipunane moon (Papaver commutatum), võhumõõgad (Iris) ja kurerehad (Geranium). Istutusrühmades on suursoosikuiks ka ürdid ning hõbedaläikelised taimed nagu näiteks villane nõianõges (Stachys byzantina), samuti maad peitvad madarad (Galium).
Metsikuid taimi armastatakse miksida loodusliku väljanägemisega kultuurtaimedega, näiteks tulikalisi kullerkuppude, kortslehe ja mõõladega. Ka mets-harakputke ning harilikku palderjani kohtab maailma aedades praegu palju.
Moekate puude hulgast võiks mainida kaske, juudapuulehikut, Amuuri toomingat ja ploomipuud. Inimkäe puudutust hoomab trendikas aias vormi lõigatud igihaljastest okaspuudest ning üksikutest lõigatud põõsastest.
