Teel sinnapoole "komistasime" hiiglaslikule tulbipuule. Tüve läbimõõt küündis 6 jalani. Paraku näikse see kuninglik magnooliate sugulane vaikselt raugastuvat – paar suurt haru on võras murdunud.

Siis olimegi mammutipuu all. Patsutasime soojana mõjuvat paksu punakat vetruvat korpa. Lapsed taamal vahtisid meid üksisilmi. Veidi ebamugav hakkas. Tegime asised näod pähe ja mõõtsime puu läbimõõdu oma isiklike labajalgadega ära.

Rinnasdiameeter 7 jalga, alt mõistagi jämedam. Ametlikud kirjandusest pärit andmed: kõrgus 35 m, tüve ümbermõõt 712 cm. Üle kahe meetri jämedune tüvetümikas! Puu on küll üle saja aasta vana, kuid liiki arvestades alles täitsa poisike. Miks ometi ta võra siis nii kahjustunud on? Vist rohkem kui pooled okstesalgud pruunitasid. Kas tõesti oli siis tänavu mingi 150 aasta külmim talv, et enam kui sajandi hästi edenenud puu järsku nüüd hinge vaakumas on? Muidu peaks neid kahjustusi ehk tõveks, ent teel Iharosberényisse olime Ungaris trehvanud päris mitut õige räsitud moega mammutipuud. Mis toimub?! Kui Ungaris enam mammutipuud vastu ei pea, siis Eestis on nad loomulikult täiesti lootusetud. Siiski Läänemere pehmematel rannikulaladel (näiteks Gdanskis) püsivad mammutipuud jätkuvalt ilusad. Imelik, et mammutipuu nii üllatavalt hellik kipub olema, vastuoksa mõnele, esmapilgul sootuks eksootilisemale tegelasele.

Kurb oli seda mammutipuud vaadata. Vahelduseks kaesime parginurgas üle seedri. Iharosberényi himaalaja seeder on kogu Ungari kõige toekam seeder üldse. Puu ametlikud andmed: kõrgus 30 m, tüve rinnasümbermõõt 537 cm. Mõõtsin jalgadega läbimõõdu: maapinnalt 8 jalga, rinnakõrguselt umbkaudu 6 jalga. Väga uhke seeder oli. Kõrge ja laiuv, tumeroheline võra pakatas tervisest. Tema kõrval kasvab kolmejalase tüveläbimõõduga hõlmikpuu. Eraldi võttes oleks toogi super, ent nii võimsa seedri kõrval kahvatus teine üsna kiitsakaks.

Teisi pargi puid: hiigelelupuude ja ebaküpresside grupid, harilikud kastanipuud, plaatanid, pöögid, valgepöögid, ohtralt juurevõsusid andvad kanada sarvpuud jne. Lisaks ka jugapuid ning eraldi väärivad märkimist vaat et 10 m lähedale üles visanud teravalehised iileksid (Ilex aquifolium). Nood Euroopa oma looduse asukad on ikka väga omapärased. Mõelda, et Kesk-Euroopas (samuti Ojamaal) on võimalik kasvatada täiesti korralikke igihjaid lehtpuid. Iileks loob toreda pildi: hõbehallikad tüved, läiktumerohelised plastjad lehed ja ohtralt punaseid vilju emaskeksemplaridel.

Pargi ühel plaatanitest ja kastanipuudest ümbritsetud nõlvavälul leidsime teisegi suure mammutipuu, esimesest parema tervise juures oleva. Osalt luuderohtu mähkunud tüve korp tundus päiksepaistel katsudes lausa kuumavalt soe. Võtsime hilinenud lõunaeinet ta all. Vaatlesime mammutipuud ümbritsevat veel suvist rohelust, mis oli teravas vastuolus jäise tuulega. Taamal künkajalamil paistsid toredad pleekinud kivikatustega külamajad. Pinnavormide poolest meenutab see Edela-Ungari kant Lõuna-Eestit, ehk Sakala ürgorge vms. Mõistagi on külad sootuks teistsugused, oma stiilses konservatiivses laadis kindlasti palju maalilisemad. Künkad on kaetud lehtmetsadega, kus ei kasva vist üldse okaspuid. Mõni must mänd ei teeks seal mõistagi paha.

Peale einet lasin vanade eestlaste kombel leiba luusse. Viskasin selili paksule kuivale mammutipuuvõrsete polstrile ja jälgisin ennastunustavalt mõnda aega päikeselaike punakal tüvel ning laiuvatel okstel. Taustal sinas taevas. Aegajalt kostus läbi võrade sahinal langevate kastanisiilide potsatusi. Ei olnud mingeid igatsetud suuri tundeid, oli vaid lihtsalt hetk ja koht. Üks unistus oli täidetud. Lõpp. Kaugemale me enam ei lähe, mõistsin seal. Ehkki oli mõte Itaalia kaudu koju minna (kuna juba nii kaugel lõunas, siis vaid väike ringike). Tundus kuidagi väga sobilik jätta need Ungari kõige suuremad mammutpuud reisi kaugeimaks punktiks.

Oli aeg minna kastanisaludesse sobivat telkimiskohta otsima. Enne pargist lahkumist võtsin välja kolm Eesti kroonist münti ning suskasin need seedri ja mammutipuude jalami okkavaiba sisse. Seejuures ei soovinud ma vist midagi. Ahjaa, tollele põdevale mammutipuule soovisin muidugi terveks saamist.