Noored leidsid, et siin oleks hästi tore kasvada nende väikesel tütrel. Mõtle, talvel saaks oma aias kelgutada! Suvel jällegi on tore liivasel künkal mängida ja “metsas” kõndida.

Selleks et tühjal krundil oleks esialgu veidigi silmailu, istutas perenaine maja ette mõned roosid ja sirelipõõsa. Tagaaia ühele servale pandi vaate varjamiseks elupuud, teisel pool oli naaber elupuuheki juba rajanud.

Aga edasi? Kuidas jätkata, et nii ees- kui tagaaias oleks ilus ja mõnus olla? Nüüd läks vaja juba professionaalset abi.

Aiakujundaja Pille-Riin Villem vaatas krundi üle ja üle-eelmisel sügisel läks töö lahti. Juba mullu kevadel tegi aed perele palju rõõmu, kui õuel puhkes kirev tulbimeri ja enelad muutusid õiekuhjadeks. Tänavu on kõik hulga lopsakam ja värvikam. Mõne aasta pärast on vaated kinni kasvanud ning aiast on saanud hubane ja privaatne roheline elutuba.

Uurisime Pille-Riin Villemilt, kuidas sündis aia kujundus ja millised probleemid tuli seejuures lahendada.

Eesaed – avatud vaade naaberaeda

Ees- ja tagaaedade eraldamiseks oli arendaja püstitanud võrkaiad. Koduõuele privaatsuse saamiseks on esimene asi rajada krundi piiridele hekid.

Vasakpoolne naaber oli oma aia serva juba istutanud elupuud, paraku küll üsna suurte vahedega, kuid esmapilgu varjamiseks on sellestki abi.

Teisel pool oli aga lage võrkaed ja otse selle taga naabri parkimisplats. Ei ole ju mõnus koduõuel peesitada, kui mõne meetri kaugusel käivitatakse autot ja liiguvad inimesed. On oma aed ja samas ei ole ka.

Lahendus. Vaate varjamiseks istutati võrkaia ette elupuuhekk. Istikud olid 1.20 m kõrgused. Eesmärk on kasvatada kahe meetri kõrgune hekk. Sellepärast nii kõrge, et ka terrassil viibides jääks vaade võõraste pilkude eest varjatuks ja seal oleks end hea tunda. Terrass on maapinnast mõõdetuna 30 cm kõrgune.

Hekid on vajalikud ka teisel põhjusel – muidu oleks õuel ebameeldivalt tuuline, kuna pikk sirge tänav koos ühes rivis olevate elamutega on kui loodud tuulekoridori tekkeks. Hekid ja kõrgemad puud n-ö hakivad tuult ja nõrgestavad tema jõudu.

Suur kivipind, igav muruplats

Eesaias oli kaks suurt igavat pinda: väravast majani ulatuv kivisillutisega parkimisplats ja lage muruväli selle kõrval. Vaid terrassi ees oli noor sirelipõõsas ja väike ringikujuline roosipeenar.

Lahendus. Selleks et muruplatsi veidi huvitavamaks muuta, rajati selle äärtele looklevate servadega istutusalad. Vabakujulised peenrad aitavad muruplatsi ka liigendada.

Ühe sellise paigutas kujundaja terrassi juurde parkimisplatsi äärde. Sinna istutati rühm tuhkruid enelaid ‘Grefsheim’, et terrassil istudes ei jääks vaatesse ainult autod ja kivipind. Mais õitsemise ajal tekib siia kohev valge õiekuhi. Lisaks enelatele õitsevad siin ka valged nartsissid. Kevadine valge õiemeri kosutab terrassil istujate silma ning seda saab imetleda ka elutoast vaadates.

Roosipõõsad, mis enne kasvasid maja ees, tõsteti elupuuheki ette peenrasse. Mõned peenraroosid istutati veel juurde, et suve keskel tekiks tumeda elupuuseina taustale korralik värvilaik. Roosidel on selles kohas väga mõnus olla, sest kogu päeva paistab siia päike ja selja tagant kaitseb põhjatuule eest hekk.

Roosid said kaaslasteks kollaste lehtedega jaapani enelad ‘Goldmound’, mis õitsevad samuti suve keskel. Istutati ka püsililli: hostasid, astilbesid, päevaliiliaid. Kevadel toovad peenrale rammusaid värve idahüatsindid.

Istutusalale jäeti meelega ka veidi tühja ruumi, et soovi korral saaks sinna panna suvelilli.

Tänavapoolsel küljel on piirdeks tume laudis. Et siia heledust tuua, istutati kollaste lehtedega põisenelaid ‘Angel Gold’ ja kirjulehiseid siberi kontpuu sorte. Põõsastikku täiendavad värd­enelas ja harilik sirel (oli enne maja ees), mõlema õitsemine rõõmustab silma varasuvel. Ettepoole sai madalam rivi jaapani enelatest ‘Goldflame’.

Põõsaste ette pandi mulda ohtralt tulpe, et kevadel, enne kui põõsad lehte lähevad, oleks siin aianurgas juba värve.

Otsevaates naabri garaaž

Täpselt terrassi vastu üle tänava jääb naabermaja garaaž. Sellises kohas on kogu aeg liikumist, auto läheb ja tuleb, inimestel on tegemist. Terrassil olles oli see kõik näha ja häiris.

Lahendus. Silmsidet garaaži ees askeldavate inimestega aitab vältida tömbilehine viirpuu ‘Paul’s Scarlet’. Puu kasvab paari-kolme meetri kõrguseks, millest täielikult piisab ebamugavust tekitava vaate sulgemiseks. Juunis kattub ‘Paul’s Scarlet’ karmiinpunaste õitega ja on siis ülimalt kaunis.

Mured tagaaias

Tagumine terrass on küll mõnusalt suur, kuid lõpeb ära köögiakna all. Sinna jääb nurk, kus on kogu aeg varjuline. Muru oli seal hõre ja väga sammaldunud, lisaks oli seda soppi ebamugav niita.

Lahendus. Muru asendati kivisillutisega. Kivipinna elustamiseks rajati kõrvale rodopeenar. Koht oli neile väga sobiv, sest igihaljaid rodosid ei pea siin maja varjus kevadtalvel päikese eest varjutama. Ka köögis toimetades on varasuvel õitsevaid rodosid kena vaadata. Suve teise poole silmarõõmuks istutati peenrale aedhortensiaid.

Hõre hekk

Tagaaia ühel serval oli tänu naabritele varjav hekk juba olemas. Teisele poolele oli meie noor pere istutanud elupuud ‘Smaragd’, aga hõredalt, puude vahelt oli elu naaberaias hästi näha.

Lahendus. Terrassi kõrvale jäeti mõned kauni oksastikuga ‘Smaragdid’ alles, ülejäänud rida asendati ‘Brabantidega’, et saada naaberkrundi vahele tihe varjav müür. Selle kõrgus võib ­tulevikus olla vabalt ka üle kahe meetri, kuid sellist hekki on juba keerukam pügada.

Pille-Riin Villem: “Tuleb endale selgeks teha, kui kõrget hekki suudate ise hooldada. Juhul kui kutsute kellegi appi ning saate kasutada redeleid ja platvorme, võib heki kasvatada ka ­4–5meetriseks. Samas hakkab see varjama naabri hoovi, ning nendel kuudel, kui päike käib madalalt, jääb naabri aeda vähe päikest. Leppige heki kõrgus naabriga kokku, et ei tekiks probleeme.”

Liiv valgub nõlvalt murule

Seljandik tagaaia lõpus on üle nelja meetri kõrge. Seda kattev liiv valgus kogu aeg murule. Mändide all polnud peaaegu mingit taimestikku, mis oleks liiva kinni hoidnud.

Lahendus. Erosiooni tõkestamiseks istutati nõlva päikeselisse ossa madalaid kadakaid ja enelaid, mändide alla varju vähenõudlikke põisenelaid, kontpuid, ungari sireleid jm lehtpõõsaid. Põõsastik varjab ühtlasi ka vaadet naaberaeda.

Nõlvale paigaldati madalad valgustid. Pimedal ajal on neid valguspunkte toast tore vaadata, need tekitavad hubase ja koduse tunde.

Nõlva jalamile istutati mustasõstrapõõsaid ja kuumaasikaid, et aias oleks midagi ka suhu pista. Mängumaja oli juba varem olemas, nüüd tehti juurde veel liivakast.

Tagaaed jäeti meelega põhiliselt muru alla, et oleks ruumi liikuda. Lille- ja köögiviljapeenraid siia ei tehtud. Suvelilli ja aedvilja saab kasvatada terrassil kastides.

Alasti tagaterrass

Ümber krundi võib rajada tihedad hekid, kuid teise korruse aknast vaadates on ridaelamus kõigil naabritel oma üleaedsete elu kui peo peal. Terrassil pidutsedes või päevitades tahaks aga privaatsust. Mida teha?

Helena Christianseni aed ja terrass

Lahendus. Hekki ei saa majakõrguseks kasvatada, sest siis tekib vari. Ainuke võimalus on terrass osaliselt katta kerge varikatusega. Et selle all liiga pime poleks, võib kattematerjalina kasutada polükarbonaati ehk kihtplasti.

Aiaomanik Helena Christiansen:

Kodu ostmisel sai suuresti määravaks krunt. Maja taga olev põliste mändidega väike kõrgendik ja fakt, et keegi ei ehita tulevikus oma elamist meetri kaugusele minu akendest.

Et krunt on väike ja suhteliselt keeruline ning et saavutada maksimaalselt hea ja kaunis tulemus, ei hakanud ma algaja aednikuna katsetama eri lahendusi, vaid pidasin nõu targematega.

Esmapilgul tundub, et spetsialistide kaasamine on mõttetult kulukas – et parem teen ise. Mina aga arvan, et spetsialistide abiga on võimalik hoopis kokku hoida, sest ära jäävad katsetused ja isetegija “ämbrid”. Kui sisse kolisime, oli maja ees kolm tumepunast roosi ja sirel, nüüdseks on meil aias kevadlilled, hortensiad ja teised ilupõõsad, mis üht aeda kaunistavad.

Ehitasime maja tänavapoolsesse külge nn päikese­terrassi, samas aiapoolsele terrassile on ehitatud uus katus, et seda ruumi saaks vihmase ilmaga kasutada avatud toana.