Imeline iisop sobib nii lille- kui ürdiaeda

Iisop on rohttaimede ja poolpõõsaste perekond huulõieliste sugukonnast. Iisopi perekonda kuulub 10–12 liiki ning looduslikult leidub seda Vahemere maades, Kesk-Aasias ja Põhja-Ameerikas.

Iisopil on tõhusad raviomadused, seetõttu on teda kutsutud ka looduslikuks antibiootikumiks. Taimedega ravitsemise tuntud propageerija Maria Treben soovitab iisopit kasutada teesegudes ajurabanduse profülaktikaks.

Harilik iisop (Hyssopus officinalis)

20–30 cm kõrgune püstiste vartega poolpõõsas on enamasti siniste õitega, kuid esineb ka valgete, roosade ja sinakasvioletsete õitega taimi. Teda paljundatakse jagamise teel või külvatakse seemnest. Seemnekülvi võib teha aprilli algul kasvuhoonesse. Pärast öökülmade möödumist istutatakse taimed välja 30×20 cm vahedega. Juurdumise ajaks võib taimed katta kattelooriga. Harilikule iisopile sobib kerge, lubja- ja toitaineterikas muld ning päikeseline kasvukoht.

Ürti kogutakse õitsemise alguses. Alates teisest kasvuaastast võib koguda kaks saaki: juuli alguses ja septembris. Pärast saagi koristamist võib taimi kasta nõgeseveega.

Maitsetaimena vääriks iisop rohkem kasutamist, eriti suppide, salatite ja ulukiliha maitsestamiseks. Värsked lehed sobivad salatitesse.

Iisop leevendab hingamisteede põletikke, bronhiiti ja astmat. Samuti parandab söögiisu, soodustab seedimist, vähendab kõhukrampe, suurendab uriinieritust ja ravib reumat. Välispidiselt sobib hästi juuste hoolduseks. Kõõmast lahti saamiseks ja juuste kasvu parandamiseks loputage juukseid iisopitõmmisega.

Iisop sobib ilupeenrasse kõrvuti madalamate kõrrelistega ning on hea lõhna- ja meetaim. Kuna iisopi lõhn vallandub taime liigutamisel, tasub sellega ääristada käiguteid, kus taimi möödaminnes puudutatakse.

Aniisi-hiidiisop (Agastache foeniculum)

Oma kodumaal Põhja-Ameerikas kasvab püsikuna, meil enamasti suvelillena. Kui kasvukohta hästi valida ja taime pisut poputada, võib ka tema mitmeaastasena kasvatamine õnnestuda. Proovimine tasub kindlasti ära, sest tegu on väärtusliku ja ilusa taimega. Kuni meetri kõrguseks kasvava taime lehed meenutavad nõgeselehti, varred on püstised ja õisikud tähkjad. Nagu harilik iisopki, meeldib ta mesilastele.

Paljundatakse seemnetega, mis idanevad valguse käes, neid ei kaeta pIisopil on tõhusad raviomadused, seetõttu on teda kutsutud ka looduslikuks antibiootikumiks.ärast külvi mullaga. Taimed kasvatatakse kevadel ette ja istutatakse hiljem kasvukohale 30–40 cm vahedega. Muld peab olema toitaineterikas, liivakas ja õhustatud, kasvukoht soe ja päikesepaisteline. Taim ei kannata seisvat vett, istutage ta kõrgemale künkakesele. Talveks katke õrnalt kuuseokstega.

Ravimtaimena aitab köha ja kõhuhädade korral. Kuivatatud taimelehtedega maitsestatakse riisi, magustoite ja küpsetisi. Kuivatatud õisikud sobivad kuivseadetesse.

Aniisi-hiidiisop on iluaias suurepärane looduslähedastes kooslustes ning sobib kokku kõrrelistega. Silmapaistvaim sort on ‘Golden Jubilee’, mis pakub oma kollaste lehtede ja sügavlillade õisikutega väga mõnusat kontrasti.

Kaunite tumesiniste õitega on ka aniisi-hiidiisopi ja kurd-hiidiisopi (Agastache rugosa) ristamisel saadud sort ‘Blue fortune’.

Ilus, aga meil külmaõrn iisopi liik on hall hiidiisop (Agastache cana).

Allikas: Mall Värva, “Meie ravimtaimed” ja Seemnemaailma lugemissaal