Jaanipäeval on taimedel eriline vägi, kogu ravimtaimi!
Vanemal ajal pidi usk taimede jaanipäeva-aegsesse maagilisse jõusse olema tõepoolest suur, sest eesti keeles on rohkesti rahvapäraseid jaani-tüvelisi taimenimetusi: jaanililled, jaanikakrad, jaanikad jne.
Imelist väge täis jaanipäeva aega loeti eriti sobivaks ravimtaimede kogumisel. Paljud juunis-juulis õitsevad ravimtaimed kannavadki rahvasuus just jaanilille nime – põdrakanep, angervaks, äiatar, ristik, naistepuna, nõmm-liivatee, rukkilill jt.
Lilledest punuti pärgi, millega end eriti Lõuna-Eesti kandis pühadeks ehiti. Neid torgati katuseräästaisse ja saunaviha sisse. Võlujõulisi taimi kasutati põlde ja karja kaitsvas tõrjemaagias, tulevase ennustamisel ja armunõidustes.
Põllumehe töökalendris algas jaanipäevast heinaaeg: pühadehommikul kolistati vikateid, et niitmine jõudsamini edeneks.
Esimest korda püüti heina teha küll juba enne jaani, sest jaanihein omanud erilist väge ja kosutavat jõudu. Nüüdsest algas ka lakas lõhnavates värsketes heintes magamine, mis on oodatud suveromantika veel praegugi.
Kased tuppa
Suve vastuvõtu pühade (jaanipäev, nelipühad) traditsioonide hulka kuulub pühadekaskede (meiud) tuppa toomise komme.
Selles peegeldub muistne usk elava rohelusega kokkupuute viljastavast ja elujõudu andvast toimest. Värskeid kaski sätiti kambritesse ja magamisaitadesse voodite ümber, nendega kaunistati laudad, sissesõiduväravad, kiiged ja kaevud.
Kaseoksi torgati majade katuseräästaisse, põllule ja kapsamaale. Jaanipäeval ja jaaniööl valmistatud kasevihad pidid ravima liigese- ja lihasehaigusi ning -valusid, neis olevat üheksa rohtu. Veel praegugi peetakse õigeks saunaviha tegemise ajaks jaanipäevaeelset aega.
Lühikese öö hämaruses kanti tüdrukute akna või aidaukse taha ka nn armukaski. Kase tuppaviimine näitas, et tooja oli neiu poolt meelepäraseks tunnistatud ja võis edaspidi julgemini armuasju ajada, äravisatud armukask kõneles iseenda eest. Selline maakuulamine oli vanas külaühiskonnas lausa hädatarvilik, sest kosjas korvi saamist loeti suureks häbiks.
Noorte kaskedega ehiti ka suvine pulmatuba, neist tehti ja tehakse praegugi pulmade auväravaid. Jaanipäev oli üldiselt pulmapidude pidamiseks eelistatud aeg. Arvati, et sel ilusal ajal sõlmitud abielud on kindlad ja õnnelikud.
