Kodus leidus nii mulda kui lillepotte, aga mida polnud, oli drenaažimaterjal. Midagi tuli potipõhja asetada. Siis meenus, et selleks otstarbeks võib kasutada ka penoplastitükikesi. Kuna neid oli kapis käepärast võtta, rändasidki tükikesed potipõhja. Taimed said istutatud ja oma endisele kohale tagasi asetatud.

Talvel aga märkasin, et need säntpooliad, kes olid saanud drenaažikihiks penoplasti, edenesid jahedal aknalaual oluliselt paremini kui need, kel oli drenaažikihiks jäme kruus. Polnud ka imestada, penoplast on ju teada hea isolatsioonimaterjal, kuid halb soojusjuht. Sedasi ei lase ta potis oleval lillemullal külmal aknalaual liigselt maha jahtuda. Jahe muld pidurdab ju taime kasvu, ja kui sellele lisandub veel liigne niiskus, pole loota ei taime kasvu ega õitsemist.

Taime juured olid seega olulisemalt soojemas keskkonnas kui teistel. Seejärel said nii mõnedki õrnemad taimed potialla penoplastist alused või hiljem, ümberistutamise käigus potipõhja penoplastist drenaažikihi.
Edukalt olen penoplastitükke drenaažikihina kasutanud ka õues suurtes lillepottides. Penoplastitükkidega vooderdatud lillepotis püsib muld soojem ning nii peavad kevadel õuetaimed jahedatele öödele vapramalt vastu. Pealegi ei ole otstarbekas suurt lillepotti üleni mullaga täita, taime kasvuks piisab ju vaid umbes 30cm mullakihist.