- Ebajahukaste alustab oma rünnakut taimele varjatumalt: niidistik areneb lehe alumisel poolel, peal on vaid ebamäärased laigud. Ka kahjustab ebajahukaste rohkem katmikalal (kasvuhooned, kiletunnelid) kasvavaid taimi.

- Kui ebajahukaste kiusab õuetaimi vihmasel suvel, siis jahukastele meeldib see, kui soojad kuivad ilmad vahelduvad niiskete jahedate öödega.

Kui märkate aed-leeklille alumistel lehtedel esimesi jahukaste tunnuseid, saab haigestunud lehed käsitsi ära korjata ja hävitada. Seejärel pritsige taimi looduslike tõrjevahenditega.

Kahjustajaid õigel ajal avastades on võimalik levikule piir panna, siis on veel abi ka taimeleotistest, puutuhast jm looduslikest tõrjevahenditest.

Alles siis, kui mahedad tõrjemeetodid ei aita, võtke kasutusele tugevamatoimelised taimekaitsemürgid. Muidu vaatavad varsti floksipeenralt ilutaimede asemel vastu hallid hirmutised, roosidest on jäänud alles paljad tüükad jne.

Kui vähegi võimalik, töödelge kevadel enne kasvu algust taimi ja kindlasti ka ümbritsevat mulda mõne seenhaiguste tõrjevahendiga ehk fungitsiidiga. Selline profülaktiline pritsimine tasub end kindlasti ära.

Taimehaigusi tekitavad seened on tundlikud neid ümbritseva keskkonna muutuste suhtes. Üsna lihtsate vahenditega saab teha keskkonna seente paljunemise jaoks ebasoodsaks. Kõige tuntumad vahendid on lehtpuutuhk ja tahm, mis muudavad keskkonna happelisust. Puistake neid kuiva ilmaga taimede alla ja enne lehtimist ka taimedele.

Seenhaigused peavad taime nakatamiseks sellesse tungima. Seega on kasulik teada, et üleväetatud, nõrgad ja vigastatud taimed on tõbedele vastuvõtlikumad kui tasakaalustatult väetatud ja korralikult hooldatud taimed

Jahukaste

See seenhaigus ilmutab end valkja jahutaolise kirmena (seeneniidistik ja eoskandjad lülieostega) lehtede ülaküljel, lehepungadel, vartel, õienuppudel ja -lehtedel ning viljadel.

Algul ilmneb kirme üksikute valkjate täpikestena, hiljem levib üle kogu nakatunud pinna. Tugevama nakkuse korral võib kirme esineda ka lehe alumisel küljel.

Kirme ehk jahukaste seeneeoste moodustumist soodustavad soojus ja kuivus ning lämmastikuga liigväetamine: taime koed on siis nõrgad ja lodevad ning haigusetekitajal on teda kerge rünnata. Soodustavalt mõjuvad ka järsud temperatuurimuutused: kuumad päevad ja külmad ööd ning kuumalained.

Kurk, paprika jt soojalembesed kasvuhoonekultuurid haigestuvad kergemini, kui neil on külm ja päikest on olnud vähe; samuti siis, kui kasvuhoonet kuumadel ilmadel õigeaegselt ei avata ja suleta.

Mida ohustab
- Must sõstar (lehed), karusmari (lehed, marjad, varred), maasikas (lehed), viinamari (lehed, varred, marjad), õunapuu (lehed, varred, viljad).
- Kurk, arbuus, melon jt kõrvitsalised (peamiselt lehed ja varred, aga ka viljaalgmed).
- Hernes, lääts (lehed, varred, kaunad, köitraod).
- Lillhernes (lehed, varred, kaunad, köitraod), petuunia (lehed, varred, õied), begoonia (lehed, varred), teeleht (lehed, õisikuvars).
- Krüsanteem, floks, monarda, sügis­aster, kortsleht (peamiselt lehed ja varred).
- Roos, elulõng (lehed, varred, pungad).
- Kukerpuu, läätspuu, kuslapuu, viirpuu, kuldvihm, eriti punase lehega vahtrad, tamm jt (lehed, noored võrsed).

Tõrje
- Rahvalikud vahendid. Põldosja, nõgese jt taimede tõmmised/kääritised; roheline seep; kaaliumpermanganaat. Pritsige neist valmistatud lahusega. Karbamiidist valmistage
5–7% vesilahus. Tuhka ja nõge puistake mulla pinnale ja ka taimedele, tekitab leeliselise keskkonna, mis pärsib eoste arengut.

- Taimekaitsevahendid: preparaat Topas 100 EC. Järgige täpselt kasutusjuhendit!
Karusmarja, sõstraid ja maasikaid pritsige 1–2 korda enne õitsemist ja üks kord pärast saagikoristust (3–5 ml/12–20 l/100 m2).

Kurki pritsige 1–2 korda enne haiguse ilmumist, mis juhtub suure tõenäosusega siis, kui on olnud pikalt kuiv, taimi on vähe kastetud, lämmastikurikkalt väetatud, sügisel ja varakevadel on öistel ja päevastel temperatuuridel suur vahe (1,2–1,5 ml/ 2,4–6 l/100 m2).

Lilli pritsige profülaktikaks (kui on kuiv, kuum, lämmastikurikas väetamine, öiste ja päevaste temperatuuride suur vahe) ja ka haigustunnuste ilmnemisel 10–14päevase intervalliga kuni kolm korda (2,5–5 ml/ 10–20 l/100 m2).

Õunapuu: kuni kolm korda profülaktikaks, kui eelmisel aastal oli puu nakatunud või kui haigus juba lööbib, 10–12päevase intervalliga (5 ml/20 l/100 m2).

Tammeistikud: üks kord esimeste haigustunnuste ilmumisel (5 ml/20 l/100 m2).

Ebajahukaste

Selle haiguse tunnuseks on õrn valkjashall või kergelt lillakas kirme vanemate lehtede alaküljel, ülevalpool on sama koha peal rohekaskollased ebaselgete piirjoontega laigud. Haiguse süvenedes laigud suurenevad, lehekude kuivab. Lehe alumisel küljel kirmetis tumeneb või muutub roosakaks.
Katmikalal levib ebajahukaste kiiresti suure õhuniiskuse korral, avamaal kahjustab taimi peamiselt vihmasel suvel.

Mida ohustab
- Viinamarjad.
- Kapsas, kaalikas, salat, kurk, sibul.
- Levkoi, priimula, laugud, võõrasema.
- Roos, hortensiad.
- Humal.

Tõrje
- Rahvalikud vahendid. Põldosja, soolikarohu jt taimede tõmmised/kääritised; roheline seep, kaaliumpermanganaat. Pritsige nende lahusega. Tuhka ja nõge puistake mulla pinnale ja ka taimedele, tekitab leeliselise keskkonna, mis pärsib eoste arengut.

- Taimekaitsevahendid.
Aliette 80 WG. Kõrvitsalisi, salatit jm köögivilja pritsige 0,3% lahusega (30 g/10 l/100 m2) ennetavalt või esimeste haigustunnuste ilmnemisel. Võib teha 2–4 pritsimist 14 päeva
tagant.

Ilutaimi võib kasta 0,05–0,1% lahusega (5–10 g/10 l/100 m2). Kastmist korrake 3–4 nädala möödumisel. Haigustunnuste ilmnemisel pritsige 0,3–0,4% lahusega (30–40 g/
10 l). Lubatud on kuni 4 pritsimist 5–7 päeva tagant.

Previcur 607 SL. Kasvuhoones pritsige kurki 0,25% (25 g/10 l/100 m2) lahusega esimeste haigustunnuste ilmumisel, korrake 7–10 päeva pärast. Ilutaimi pritsige 0,3% lahusega.

Bravo 500 SC. Avamaakurki pritsige 15–20 ml/10 l kuni kolm korda. Alustage esimese pärislehe faasis või siis, kui tingimused haiguse levikuks on soodsad, 10päevaste vahedega. (Bravo 500 SC kustutati taimekaitsevahendite registrist 1. märtsil 2010 seoses turule lubamise tähtaja lõppemisega. Taimekaitsevahendeid, mis sel põhjusel turustamata jäänud, võib müüa kuni varude lõppemiseni, kuid mitte kauem kui ühe aasta jooksul pärast nimetatud tähtaja lõppu.)

*Artikli kirjutamisel oli abiks Väino Pallumi “Suur taimekaitseraamat” (Maalehe Raamat 2007).