Jahused laigud elulõngal

Kuumus ja kuivus soodustavad jahukaste seeneeoste arenemist elulõngal.

Jahukaste on väga tavaline ja viimasel ajal üha rohkem levinud seenhaigus, mis katab taime maapealseid osi – lehti, varsi, õisi – hallikasvalge jahusarnase kirme või täppidena. Elulõngade jahukastet põhjustab seen Erysiphe communis f. clematidis.

Haigus ei ohusta selliseid väikeseõielisi sordirühmi nagu mägilõngad, karuputkelehised ja tanguutia elulõngad. Kergemini nakatuvad tervelehised elulõngad, näiteks jaapani uusaretised ‘Rooguchi’ ja ‘Odoriba’.

Suureõielistel elulõngadel ilmuvad jahused täpid või laigud tumedatele õitele (‘Jackmanii’, ‘Victoria’, ‘Romantika’). Väga vastupidavad haigusele on sordid ‘Venosa Violacea’, ‘Étoile Violette’, ‘Multi Blue’.

Nakkusalge talvitub haigetel taimejäänustel. Seeneeoste arenemist soodustavad kuumus ja kuivus. Eriti ohtlik on mulla läbikuivamine taime juurte ümber. Ent haiguse levikuks ja taimede nakatamiseks on vaja niisket lehepinda.

Nii lööbib jahukaste üksikute laikudena juulis ja laieneb hoogsalt vihmaste niiskete ilmadega sügissuvel. Ka udud ja hommikune kaste aitavad kaasa; samuti seisev umbne õhk taimede ümber, tihe istutus, hilisõhtune kastmine põõsa pealt piserdamise teel, nii et taimed ei jõua ööseks kuivada.

Halvasti mõjuvad üleväetamine ja lämmastikuliig mullas sügisperioodil. Haiguse takistamiseks tuleb neid ebasoodsaid mõjureid vältida.

Haiguse ennetamiseks on arukas võimaluse korral kasutada käepäraseid koduseid, peamiselt leeliselisi vahendeid. Üsna mõjus on puutuhk. Kasulik on külvata seda taimede ümber juba varakevadel või isegi sügisel. Ka suvel võiks vajadusel elulõnga tuhaga tolmutada.

Puutuha leotist, mida peetakse samuti tõhusaks, on üsna tülikas teha; mugavam on kasutada nõudepesuvahendit Fairy (0,5 tl 1 l vee kohta). Jahukasteseente tegevust pärsib ka sooda (0,5 tl söögisoodat 1 l vee kohta) ning biolisanditeta pesupulbri (40 g/10 l) ja rohelise või majapidamisseebi (30 g/10 l) lahus. Maal on pritsitud sõnnikuleotisega, virtsaveega.

Kümneid retsepte tõrjevahendina kasutatavate leotiste ja tõmmiste valmistamiseks taimedest (põld-piim­ohakas, nõges, võilill, osi jm) võib leida Interneti aiandusalastes portaalides.

Kui need profülaktilised meetmed ei aita, tuleb kasutada aiaärides pakutavaid keemilisi tõrjevahendeid, näiteks Topaasi.

Kuigi jahukaste on inetu, ei hukuta see elulõnga. Siiski võib korduv ja sügav kahjustus nõrgestada taime ja rikkuda selle dekoratiivsust.

Nõuanne on võetud autori vastilmunud käsiraamatust “Elulõngad igasse aeda”.