Jälgi neid ettevaatusabinõusid karuputke tõrjumisel

Pärsia, hiid- ja Sosnovski karuputk on ohtlikud invasiivsed võõrliigid. Kiire leviku, paljunemise ning suure kasvu tõttu ohustavad nad meie looduslikke kooslusi.

Inimestel tekivad kokkupuutel putketaimede mahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega naha punetus, villid ja isegi haavandid.

2017. aastal tellib Keskkonnaamet tõrjetöid 2296 hektaril. Tõrjetööd kestavad augustini, vajadusel septembrini. Järjepidev tõrjumine on toimunud 2005. aastast.

Tõrje eesmärgiks on vähendada nii inimesele kui ka kodumaisele loodusele ohtlike karuputkede levikut Eestis. Tõrje toimub karuputketaimede herbitsiidiga pritsimise, väljakaevamise ning õisikute eemaldamise teel.

Kuidas tõrjuda ise karuputke?

Kui järgida soovitusi ja tõrjumise põhitõdesid, on vaja vaid järjekindlust, pealehakkamist ning kannatlikkust. Suurema koloonia nõrgendamine võtab aega – olulist karuputketaimede hulga vähenemist näeb alles nelja-viie aasta pikkuse tõrjetsükli järel.

Jälgi tõrjumisel neid abinõusid:

• Enda kaitseks vali varustus ja riietus vastavalt tõrjemeetodile, kuid peamine: kata taimemahlaga kokku puutuda võivad kehaosad veekindla riidega või vähemalt kata need kinni.

• Kasuta kummikuid, kummikindaid ja võimalusel kaitseprille.

• Peale tõrjetööd võta riided ära ettevaatlikult, sest kui need on taimemahlaga koos, võid sellega endiselt kokku puutuda.

• Oht põletuste tekkeks on päikeselise ilmaga, kuid see sõltub ka päikese intensiivsusest ja inimese enda tundlikkusest.

• Mahlaga kokku puutunud koht pese puhta jaheda veega ja hoia päikese eest varjus.

• Põletuse tekkimisel pöördu arsti poole.

Enne tõrjet tutvuge Keskkonnaameti kodulehel oleva infoga.