Jänesed koorisid viljapuid, tihased nokkisid mesilasi
“Meil on aiandi ümber 1,1meetrine võrkaed, aga tänavu tuiskasid lumehanged nii kõrgeks, et aed ulatus kohati vaid 40 sentimeetrit üle lume,” räägib Saare-Tõrvaaugu aiandi üks omanikke Harri Poom Pärnumaalt.
Niipea kui lumi kooriku peale võttis ja metsloomi kandis, kalpsasid jänesed aeda.
“Lihtsalt astusid üle võre, isegi hüppama ei pidanud, vaid asusid kohe õunapuid närima,” jutustab aednik.
Poomil kasvab Vändra vallas tuhatkond viljapuud ja tema hinnangul on tänavu aedades kurja teinud nii jänesed kui metskitsed, sest kõva lumekooriku peal pääsesid nad ka tarastatud taluaedadele kergelt ligi.
“Metsloomade kahjustusi on sel aastal aedades igasuguseid – võrsed on ära näksitud, puukoored ära näritud,” teatab ka Eesti Aiandusliidu tegevjuht Valdur Miller.
Ta kinnitab, et jänesed on tänavu kindlasti rohkem kahju teinud kui hiired.
Aitab puude vahatamine ja võra tagasi lõikamine
“Jänes võib puutüve täiesti ära rikkuda. Kui ta selle ümberringi ikka paljaks närib, siis ongi puu läinud,” selgitab Harri Poom.
Tema aias tänavu seda ohtu ei olnud, kuna puutüved olid paksu lume all ja metsloomad said närida ainult ülemisi võrseid ja oksi. Kahjustunud võrad tuleb nüüd lihtsalt terve kohani tagasi lõigata.
Kuna aplate pikk-kõrvade vastu ei aita isegi pakkepaber, olid osad aednikud oma õunapuud isegi sukkpükstega kinni mässinud. Need pidid hammastele paberist paremini vastu pidama.
Polli Aiandusuuringute Keskuse vanemteadur Heljo Jänes selgitab, et näritud kohad tuleb pookevahaga korralikult üle tõmmata, küll siis puud tasapisi suve jooksul taastuvad.
“Krõbe külm, jänesed, hiired, nüüd liigvesi,” loetleb aiakahjustusi sama keskuse vanemteadur Toivo Univer.
Tema hinnangul on Lõuna-Eestis jänesed aedades kohati suurt kurja teinud, ka on mõnel pool hiired hävitanud puukoolides puid.
“Talvel oli Lõuna-Eestis 35 kraadi külma ning nüüd on noortel puudel läinud koor ja tüvi lumepinnalt helepruuniks, kahjustusi võib näha ka vanade okste ja tüve liitumiskohtadel,” teab Univer.
Heljo Jänese hinnangul on suuremat külmakahju saanud ploomid ja maguskirsid. Osadel puudel on pungaalused pruuniks läinud, mistõttu toitainete juurdevool on häiritud.
Sellised pungad võivad hiljem maha kukkuda, külmavõetud oksad aga tasapisi kuivada.
“Kui on karm talv olnud, siis tuleb kevadel eriti kirsse ja ploome tugevamalt väetada kui tavaliselt, et külm puudele liiga ei teeks,” soovitab Karksi vallas tegutsev aednik Elmar Zimmer Seedri puukoolist.
Pungad ja tüved lähevad pruuniks
Zimmeri hinnangul kipub kirsse ja ploome pärast külma talve kimbutama ka hõbelehisus. Sellest haigusest tabatud oksad ja lehed võtavad hõbedase läike.
Samas lohutab Zimmer, et kui aiad on praegu liigvee all, siis suurt kahju sellest puudele-põõsastele ei sünni.
“Mõne nädala võib aed julgelt vee all olla, sest liigvesi on praegu õhurikas ja taimede juured ei hakka veel lämbuma,” teab Zimmer.
Harri Poom aga soovitab mitte teha pirni-, ploomi- ja maguskirsipuudele tänavu tugevat lõikust. “Vaatame enne ära, kuidas puud lehte lähevad ja alles siis hakkame kahjustunud oksi maha lõikama,” soovitab Poom.
Õunapuid võib küll tavapäraselt lõigata.
Tihane sõi talvel taru juures uimaseid mesilasi
Üpris kummalist talvekahju kandis Pärnumaa aednik Harri Poom aga tänavu hoopis tihaste pärast. “Minu aias sõi tihane mesilased ära,” teatab aednik ootamatu uudise.
Nimelt toksinud tihased kõva pakasega järjekindlalt ühe mesitaru kallal. Kõva kopsimine ärritas mesilaspere talveunest üles.
Ja kui siis mõni uimane mesilane tuli lennuavale vaatama, mis toimub, võttis tihane napsti mesilase kinni ja sõi ära. Siis hakkas jälle nokaga koputama, kuni järgmine mesilane lennuavale ilmus. Tihase nahka läks seegi mesilind.
“Niimoodi ta terve talve seal toksis ja nüüd on minu tarualune puruks nokitud mesilasi paksult täis,” nendib Saare-Tõrva-augu aiandi peremees mõrult.
