Jõulunulg toob koju maagiat

Eestis on nulge jõuludeks tuppa toodud alles viimase paarikümne aasta jooksul. Teda peetakse kuusest paremaks, kuna nulu okkad püsivad puul kauem ja säilitavad oma lõhna ning värvi ka pärast kuivamist.

Nii, nagu kuused, nii kasvatatakse ka jõulunulud istandustes. Kusjuures seemnekülvist paarimeetrise jõulupuuni kulub 8–12 aastat!

Kogu maailmas tuntakse 46 liiki nulgusid. Nad kasvavad looduslikult põhjapoolkera parasvöötmes, Vietnamis ja Kesk-Ameerikas. Nulg on lummava lõhnaga okaspuu, mis välimuselt meenutab ka pisut kuuske. Nulu koor on tavapäraselt hallikas ja sile, okkad lapikud, pehmed ja tömbitipulised, alt hõbedased. Puu käbid on okstel püsti nagu küünlad. Eestis nulgusid looduslikult ei kasva, kuid kõige tihedamini võib haljastusse istutatuna kohata euroopa, siberi ja palsamnulgu.

Uskumuse järgi suudab nulg eemale peletada kurje vaime ja haigusi, seepärast pannakse mujal maailmas nuluoksi jõuluõhtul ka lauta ja ukse ette. Müüriprakku pandud oksa abil ennustati vanasti ka ilma: kui tipp kaardus ülespoole, oli oodata ilusat ja kui oksatipp vajus longu, pööras ilm maruks. Uuemal ajal kasutatakse nuluokstest punutud pärga ka maja sarikapeol.

Iga igihaljas okaspuu sümboliseerib taassündi. Nulgu nimetatakse elupuuks, maailmapuuks, hea ja kurja tundmise puuks ehk paradiisipuuks. Talvise pööripäeva paiku roheliste okste kojutoomine on paljudes kultuurides elu sümbol. Usutakse ka, et tuppa tooduna peletab nuluoks eemale külmetushaigused.

Mehhikos on nulg püha puu, mis kasvab suurtes metsades kuni viiekümne meetri kõrguseks. Huvitav on teada, et just sealsamas – püha nulu metsades talvituvad monarhliblikad. Kaunite liblikate kolooniad meelitavad kohale hulgaliselt ökoturiste.

Monarhliblikas (Danaus plexippus) on üks vastupidavamaid putukaliike maailmas. Nende ränne viib neid Lõuna-Kanadast Mehhiko keskosasse. See ränne on nii pikk ja keeruline, et kestab kauem kui liblika eluiga. Monarhliblikad munevad mitmel korral oma rände jooksul ja üks põlvkond ei suuda läbida tervet teekonda.

Tänapäeval on väga suur osa kõnealustest metsadest kaitse all, kuna nende arvukust vähendab nii halastamatu raietegevus kui ka maailma üldine saastatus.

Allikas: U. Laansoo, T. Puusepp, K. Kaur “Maagilised taimed ja taimemaagia”, Menu Kirjastus 2009