Kaheksa ilusat taime, mille puhul tuleb arvestada ühe omapärase, kuid ebameeldiva omadusega


Vahalill
VahalillShutterstoc

Osadel toataimedel on küll kaunid õied, kuid nende lõhn võib põhjustada ebameeldivust, uimasust või allergiat. Sellega tuleb juba enne soetamist arvestada.

Probleemide ennetamiseks tuleks võimalusel neid taimi üldse vältida, õite moodustamisel need lihtsalt ära lõigata või tõsta taim õisemise ajal näiteks magamistoast või lastetoast koridori.

Titaanjuur

Perekonda titaanjuur (Amorphophallus) kuulub üle 100 liigi. Neist toataimena on levinumad mugul-titaanjuurt (A. bulbifer) ja Rivier´i titaanjuurt (A. konjac). Olgugi, et tegemist on huvitavate toataimedega, on lihakarva kandelehega tõlvõisik vägagi ebameeldiva raipehaisuga. Hais on nii vänge, et võib tundlikemal. esile kutsuda isegi oksendamist. Puhkeperioodil (talvel) hoitakse mugulat kuivas ja toatemperatuuril. Kevadel ajab mugul välja õisikuvarre. Õitsemise järel istutatakse mugul ümber suurde potti toitaineterikkasse mulda. Peale õitsemist ajab taim mugulast välja lehevarre. Sügiseks leht kuivab ja taimel algab taas puhkeperiood.

Stapeelia

Aafrikast pärineva stapeelia (Stapelia) perekonda kuulub umbes 50 liiki sukulentseid taimi. Olenevalt liigist võib kauni ja omapärase tähekujulise õie läbimõõt olla kuni 25 cm, värvus varieerub erinevates punakates toonides. Õitel on ebameeldiv raipelõhn, mille tõttu teatakse taime ka kui raipelill. Stapeelia kasvatamine on võrdlemisi lihtne, kuid taim ei tohiks olla liiga hämaras, siis venib välja, ega põletava päikese käes, mis muudab varred punaseks. Kasta pigem vähem, kui rohkem. Ülekastmine hukutab väikese juurekavaga taime ruttu. Istutusmuld olgu vett hästiläbilaskev, kerge ja toitainetevaene. Väetada vähe ja lahjade lahustega. Pistikutest paljundamine on lihtne.

Seotud lood:

Jaava sametlehik

Kasvutingimuste suhtes võrdlemisi vähenõudliku ja kaunite violetsete lehtedega jaava sametlehiku (Gynura aurantiaca) väikesed kollakasoranžid õied ilmuvad eelkõige pisut vanematele taimedele. Suhteliselt ebameeldiv ja intensiivne lõhn tuleb eriti hästi esile siis, kui taimel on õisi rohkesti. Kasvukoht peaks olema võimalikult valge, kuid eemal kõrvetavast päikesest ja suhteliselt soe. Kasta pehme veega suvel rikkalikumalt, talvel tagasihoidlikumalt, lehtede kauni ilu säilimiseks neid mitte piserdada. Liiga lopsakas taim talub hästi kärpimist ja paljundamine pistokstest on lihtne.

Lõikhein

Ühed vähestest toataimedest, keda ülekastmine ei hukuta on perekonna lõikhein (Cyperus) esindajad. Neist toataimena on levinum vahelduvalehine lõikhein (C. alternifolius). Kuigi tegu on paljukiidetud toaõhu niisutajaga, võivad õitsvad eksemplarid allergikutele tõsiseid probleeme põhjustada. Kaunist rohelust pakkuvast taimest ei pea loobuma, küll aga tasuks hoolikalt silm peal hoida ja õitsemist alustavad lehed ära lõigata. Edukaks kasvatamiseks vajavad lõikheinad palju valgust ja niiskemapoolset toasooja õhku. Armastavad piserdamist pehme veega ja stabiilset mullaniiskust. Mullapalli läbikuivamine ja liigne jahedus on taimele hukatuslik.

Vahalill

Pikka aega on armastatuim olnud harilik vahalill (Hoya carnosa) just tema vähenõudlikkuse pärast. Vahalillel on kaunid, tähekest meenutavad ja portselaniläikelised (tuntud nimetus ongi portselanilill) õisikutesse koondunud õied, mis lõhnavad eriti tugevalt just õhtuti ja öösel. Kuigi lõhn on magus ja meeldiv, võib see rohkelt õitsva taimega pikalt samas ruumis viibides põhjustada peavalu. Seetõttu tasuks tundlikkuse korral taime kasvatamist magamistoas (ka lastetoas) vältida. Vahalill saab kenasti hakkama, kui kastmiskorrad on harvad ning ta ei asetse just toa pimedaimas nurgas või kõrvetavas päikeses. Suvel pihustada ja kasta rikkalikult, kastmiskordade vahepeal lasta mullapinnal veidi taheneda. Talvel olla kastmisega tagasihoidlikum, eriti siis, kui ruumid on jahedad.

Jasmiin

Armsa ronitaime roosa jasmiini (Jasminum polyanthum) õied lõhnavad eriti intensiivselt just õhtutundidel. Mõnda see lõhn lummab, mõnele, eriti aga allergikutele,on aga liiga intensiivne ja ärritav. Seetõttu pole hea valik ei magamistuppa ega lastetuppa. Taime kastmine olgu suvel rikkalikum, talvel tagasihoidlikum. Vältida mullapalli läbikuivamist. Õhuniiskuse tõstmiseks piserdada. Kasvukoht võib olla valge kuni päikseline. Talvine jahedus soodustab hilisemat õitsemist. Istutuspott võiks olla võimalikult väike - see

Pärgväändik

Loe veel

Kaunite valgete õitega õiekas pärgväändik (Stephanotis floribunda) lõhnab hurmavalt, kuid mõnegi jaoks siiski liiga intensiivselt ja ärritavalt. Kasvatamiseks vajab tuge, mismööda üles ronida. Eelistab õhurikast ja valget, otsese päikeseta kasvukohta. Järskudele asukohavahetustele reageerib õite ja lehtede mahaviskamisega. Kastmisvigu, mullapalli kuivamist ja läbivettimist vältida. Kasta ja piserdada pehme veega. Õitsemist soodustab pigem väiksem istutuspott ja jahedas veedetud talvine puhkeperiood.ergutab taime õitsema.

Inglitrompet

Maavitsaliste sugukonda kuuluvad mürgised inglitrompetid (Brugmansia) püüavad pilku oma suurte pasunat või trompetit meenutavate ja peamiselt õhtul magusalt lõhnavate õitega. Õite lõhn võib olla nii intensiivne, et tundlikematel võib põhjustada peavalu. Inglitrompetid vajavad valget, kuid siiski kõrvetava päikese eest varjatud kasvukohta. Suurekasvulise ja lopsaka taimena tahab ta ka toitaineterikast mulda, rohket kastmist (eriti soojal ajal) ja väetamist (hästi sobib õitsvatele taimedele mõeldud väetis). Ületalve hoida taime tagasilõigatuna valges ja jahedas kohas peaaegu kuivana. Paljundamine pistokstest on võrdlemisi lihtne.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare