Selliste noorte puude tüvede hoolikal vaatlemisel võib leida pisikesi 2 mm läbimõõduga auke. Peenikese traadi abil saab mõõta süvendi pikkust, mis sageli on pool tüve läbimõõdust.

Tegemist on ürasklaste kahjustusega. Õunapuid kahjustavad maltsaüraskid ning paaritu puiduüraja. Need kahjurputukad on väiksed alla 2 – 3,5 mm pikkused tumepruunid või mustad mardikad, kelle lendlus on aprillis-mais. Nad erinevad väliselt ja tekitava kahjustuse välise pildi poolest. 

Maltsaüraskite emamardikad teevad algse käigu puu koore ja puiduosa vahele. Puiduüraja emamardikas närib augu tüvesse või vanemal puul ka madalamale oksale ja siseneb tüvesse seal paiknevate pungasõlmede kohalt. Näritud süvend on rõhtsa asendiga kuni 6 cm pikkune ja ulatub tüve keskel paikneva säsikuni. Sellest rõhtsast peakäigust närib mardikas üles- ja allapoole lühemad 1- 2 cm pikkused ristkäigud paralleelselt aastaringidega. Lühiokste vertikaalsete käikude lõppu muneb emamardikas 30 – 40 muna. Munakuhjatised on kaetud pruuni jahuja puidupulbriga. 

Juunikuus kooruvad vastsed on 3 – 4 mm pikkused, valged pruuni peaga. Vastsed ei kaevanda käike. Nad toituvad taimemahlast ja emamardika poolt kaevandatud käikude seintel arenevatest seentest. 

Suve keskel tõugud nukkuvad. Valmikud, mardikad jäävad käikudesse talvituma. Siit tuleneb soovitus aednikule: lõika välja viljapuudel kõik kuivanud oksad ja noored hävinud puud ning põleta need ilmtingimata koheselt. Sellega hävitad suure hulga kahjureid. Noorte puude elusa tüveosa uinuvatest pungadest võib kasvada noori võrseid. Mahalõigatud tüve lõikehaav tuleb koheselt katta pookevaha või õlivärviga.

Puiduüraja kahjustab viljapuid ja paljusid teisi lehtpuu liike. Kahjustuste ennetamiseks õunapuudel võib kevadel enne ürasklate lendlemist panna aeda hõrgutuspuudeks pihlaka tüvesid või pihlakate jämedaid oksi. Pärast mardikate lendlust korjatakse need oksad kokku ja põletatakse ära.