Kahjurist saab efektiivselt priiks loodusliku vahendiga
Need kaks varianti teevad teie toataimede kallal askeldavatele kasvuhoonekarilastele tuule alla:
1. Kasutage parasiitputukat enkarsia (Encarsia formosa), kes muneb karilase vanema kasvujärgu vastsetesse. Koorunud enkarsiavastsed imevad kahjurivastse tühjaks. Tõrjet alustage esimeste karilaste ilmumisel.
Karbis olevatel papiribadel on enkarsia nukud. Asetage papiribad 75 cm taimeladvast allapoole, vältides neile langevat otsest päikesepaistet. Mõne aja pärast kooruvad enkarsiad ja papiribadele jäävad tühjad kestad. Enkarsia valmikud munevad kasvuhoonekarilase vastsete sisse.
Parasiidi edasine areng kuni nukustaadiumi lõpuni toimubki karilase kestas. Kahe nädala pärast muutuvad esimesed parasiitide poolt asustatud nukud mustaks, mille järel lõikab enkarsia kesta augu ning väljub sealt.
2. Karilase püüdmine kollase liimpüünisega. Püünis paigutatakse kasvuhoones taimelatvade kõrgusele. Kasvuhoonekarilane lendab kohale kollase värvuse tõttu, jääb sinna kinni ja sellega tema elutegevus lõpebki.
Kes on kasvuhoonekarilane?
Kasvuhoonekarilane (Trialeurodes vaporariorum) on väike, vaid kuni 2 mm pikkune putukas. Liigutades või raputades taimelehti, mille alumisele poolele on nad end sisse seadnud, tõusevad putukad kohe lendu ja maanduvad peagi tagasi taimele.
Lehe alumisele poolele munetud munad moodustavad ringe ja poolkaari. Kuuejalgse ja lameovaalse vastse esimene järk on liikuv. Pärast seda, kui ta on end kinnitanud lehepinnale ja teinud läbi esimese kestumise, muutub liikumatuks ja kattub vahakirmega.
Kasvuhoonekarilane imeb taimemahla ning tema elutegevuse käigus tekivad lehtedele kollakad laigud. Vastsed eritavad mesinestet, ja kui seda on lehepinnal rikkalikult, tekib soodus keskkond nõgiseene arenguks. Lehepind kattub musta kihiga, lehed on kleepuvad ning kaotavad võime fotosünteesida.
