Tabavalt kirjeldavad taime olemust ka inglise keelsed nimetused - Sea urchin (merisiilik) ja Baseball (pesapall). Ehkki, oma väljanägemiselt meenutab taim kangesti kaktust, on siiski tegemist piimalilleliste sugukonda kuuluva sukulendi kera-piimalillega (Euphorbia obesa), kelle kodumaaks on Lõuna-Aafrika.

Noor kera-piimalill meenutab kujult kuplit või poolikut kera, millel on pea aegu alati kaheksa ribi. Vananendes võib neid juurde tulla ja ribid muutuvad nurgelisemaks, vaod sügavamaks. Ka muutub algne kerajas kuju vananedes veidi silinderjaks. Pikaealise taimena ei kasva kera-piimalill suureks, kõrgus on maksimaalselt 20-30 cm, läbimõõt 9-10 cm.

Värvus on hallikasroheline, kus sees on heledates ja tumedates toonides rohelised triibud. Otseses päikesevalguses, eriti varakevadel, lisandub veel punakaid-pruunikaid triipe. Kuigi kera-piimalillel puuduvad lehed ja okkad, on ta selliselt triibulisena äärmiselt pilkupüüdev ja dekoratiivne.

Kera-piimalill õitseb kevad-suvisel perioodil, õied on tagasihoidlikud, oliivrohelised ja väljaulatuvate kollaste tolmukatega. Kera piimalille saab paljundada vaid semnetega. Kuna aga tegemist on kahekojalise taimega, siis on seemnete saamiseks vaja nii isas- kui emasõitega taime.

Mulla suhtes pole kera-piimalill eriti nõudlik, kasvades hästi nii kaktustele mõeldud kui komposti-liivaseguses (1:2) mullas. Kuid muld peaks olema kindlasti vett kergesti läbilaskev. Taime võiks ümber istutada paari aasta järel vaid natuke suuremasse potti.

Veidi rikkalikumalt, kuid nii, et vesi alusele seisma ei jääks, kasta kevadel ja suvel. Kuna kera-piimalill vajab puhkeperioodi, siis talvel hoida teda veidi jahedamas (jälgida, et temp ei langeks alla +5°C) ja kasta harva või üldse mitte.

Nii nagu kõik piimalilled, on ka kera-piimalille mahl mürgine.

Kuna kera-piimalill on aeglase kasvuga, pikaealine ja vähenõudlik sukulent, kes ei hiilga oma kasvuga, siis sobib ta hästi algajale, kitsastesse oludesse ja lõunapoolsele aknalauale.