Kalmumärgid puhtaks

Puhtad ja loetava nimega kalmumärk, olgu nendeks siis hauaplaat, hauasammas või rist, on nägus vaadata omastel aga ka kõigil möödujail. Poriseks määrdunud ja liigselt samblaisse-samblikesse mattunud loetamatute nimedega kalmumärgid ei tee au kadunukesele ega tema lähedastele.

Kuidas aga hoida kalmumärgid puhtad porist ja muust mustusest ning vabad samblaist-samblikest?

Olenemata kalmumärgi materjalist on üheks mureks tugevatest vihmadest (harva kastmisest) tekkinud poripritsmed. Need on küll võrdlemisi kerge eemaldada nii pühkimise kui pesemise teel, kuid niipea, kui on ülekäinud järgmine tugev vihmahoog, on kalmumärk taas näotult porine. Poripritsmetega määrdumise vastu saab abi kahest, võrdlemisi lihtsast võttest. Plaadi ette tuleks istutada pinnakattetaimi, mis katavad kalmumärgi esise täielikult ning tugevad vihmad ei pääse läbi tihedate taimede pori üles pritsima. Taimede valikul tuleb muidugi arvestada kalmistul olevate kasvutingimustega. Kui taimi mingil põhjusel pole võimalik istutada, saab kalmumärgi võrdlemisi puhtana hoida, kui selle ette asetada näiteks kiht jämedat kruusa, killustikku või muud jämedamat materjali, mis takistab tugevate vihmade tõttu kalmumärgi poriseks muutumist.

Kui poripritsmete vastu saab eelpoolnimetatud võtetest abi, siis tolmumise, keskkonnast koguneva tahma ja lindude väljaheidete vastu need ei aita.

Tartus Raadi kalmistu ülevaataja ja kiviraiduri Doff Petolai sõnul saab nii poripritsmetest kui muust mustusest lahti pestes kalmumärke puhta vee ja tugevama harjaga. Pesuveele võib lisada ka mõnda leeliselist pesuvahendit, näiteks rohelist seepi või nõudepesuvahendit, mis aitab mustusel kergemini lahti tulla. Samas hoiatab kiviraidur kalmumärkide puhastamisest mõne happelise vahendiga ja tugeva terasest harjaga nühkimast, mõlemad on kalmumärkide tervisele ohtlikud.

Doff Petolai sõnul tuleb vahest ette sedagi, et mõni hakkab kalmumärki liivapaberiga puhastama, ka see pole kuigi mõistlik tegu. Liivapaber ja tugev terashari kriibivad pindu liigselt (eriti kui on tegemist poleeritud pindadega), happelisel vahendil on aga söövitav toime ning pind muutub hapraks ja pudedaks. Sellisele kriibitud, hapraks ja pudedaks muutunud pinnale kinnituvad kergesti samblad ja samblikud.

Nende viimastest lahtisaamisega on hoopis keerulisem lugu. On neid, kes ei taha kalmumärgil näha ühtki sammalt-samblikku, on neid, kes seda peavad aga igati normaalseks, vähemasti kalmumärgi tagusel ja külgedel. Teatud piirini ongi nad kalmistul igati nägusad (eriti kui tegu on metsa või parkkalmistuga), looduslikud ning loovad justkui ajaloolist hõngu. Kui aga samblad-samblikud katavad kalmumärki niivõrd, et ka sealne kiri on muutunud loetamatuks tuleks kalmumärki siiski puhastada.

Doff Petolai sõnul võib selle töö ise ette võtta, aga kui tahtmist ja aega napib, võib lasta kalmistutöötajatel teha seda teenustööna.

Samblaid-samblikke võib puhastada neid sealt aeg-ajalt tugevama harjaga maha nühkides või kasutada selleks spetsiaalseid vahendeid, mis erinevalt lihtsast mahanühkimisest hoiavad kalmumärgid puhtana pikemat aega. Kaubandusest võib leida mitmeid selleks puhuks sobilikke vahendeid.

Näiteks hästi sobib selleks vahend nimega Sambla Septik. Viimast on aianduspoodides müügil valmislahusena 0,5 l pihustatavas pudelis ning kontsentraadina 1 l ja 5 l anumas. Tootja väitel hoiab Sambla Septik pinnad kuni 4 aastat samblavabad, kuid kasutamisel tuleks vahendi eest kaitsta vahetus läheduses kasvavaid taimi. Firmal Besur on toodete hulgas (lahjendamist vajav) kivipindade pesuaine Remmi 9, mida on saada 1l, 5l ja 25l pakendites.

Täpsema kasutusjuhise leiab toodete pakendilt.

Harjaga mahanühkimist võib veel teha praegugi, kuid kalmumärkide pesuks ning spetsiaalse vahendiga töötlemiseks tuleb siiski oodata kevadisi sooje ja kuivi ilmasid.