Kaneelil ja kaneelil on vahe

Kaneelipuude perekonda kuulub terve rida puid, mille koor sisaldab aromaatseid õlisid. Toiduvalmistamisel kasutatakse päris mitme erineva kaneelipuu koort, kuid vaid ühte neist - Tseiloni kaneeli - peetakse tõeliseks kaneeliks.

Enamik kaubandusvõrgus müüdavast kaneelist on valmistatud teiste kaneelipuude liikide koorest. Vahel nimetatakse seda ka kassiaks, et eristada teda Tseiloni kaneelist.

Tseiloni kaneeli tootmisel kasutatakse vaid puu sisemist õhukest koort. Kõnealusel kaneelikoorel on heledam pruunikas värvus ja veidi paberilaadne õrn tekstuur. See on aromaatse ja maheda, pehme maitsega.

Kuna kassia on märkimisväärselt odavam kui Tseiloni kaneel, püütakse esimest tihti teise pähe müüa. Kaneelipulbri koostist on ka praktiliselt võimatu ilma abivahenditeta määrata, kuid seda saab teha kodustes tingimustes lihtsa testiga. Kui tilgutada kaneelipulbrile joodi, siis Tseiloni kaneeli puhul ei toimu mingit muutust, kuid kassia puhul muutub segu siniseks.

Kaneeli eeterlik õli sisaldab mürgist kumariini, mis võib suurtes kogustes kahjustada maksa ja neere. Tseiloni kaneeli kumariinisisaldus on oluliselt väiksem kui kassial, siiski selleks, et tervis kaneeli tarbimisest kahjustatud saaks, on vaja seda pikema perioodi vältel manustada vähemalt paarsada grammi päevas. Maitseainena on ta siiski täiesti kahjutu.

Tänapäeval on kaneeli suurim importija Mehhiko, kus seda kasutatakse šokolaadi valmistamisel. Üle maailma kasutatakse kaneeli küpsetistes, aga ka teesegudes, kommides, liköörides. Lähis-Idas maitsestatakse kaneeliga soolaseid kana- ja lambaliharoogasid, ka Pärsia ja Türgi köögis on tal oluline osa.

Igasugune kaneel on ka tervisele kasulik: aitab hoida veresuhkrut kontrolli all, vähendada liigset kolesterooli, võitleb põletike vastu, parandab mälu ja aitab külmetushaiguste ja kurguvalu korral.

Allikas: J. Raudnask, "Tervislikud ürdid ja vürtsid", Kirjastus Varrak, Tallinn 2013