Põhjamaade ja ka Eesti ornitoloogid panevad südamele, et liiga varajane lindudele lisasööda pakkumine mõjub kogu linnuriigi dünaamikale halvasti. Rändlinnud, kes peaksid loomulikku elurütmi järgides veel lõunapoole lendama võivad ootamatu toidukülluse saabudes sattuda segadusse ja jääda talveks paigale. Talvised tingimused siiski pole siinmail nendele sobivad ja seetõttu võib palju linde täiesti asjatult hukkuda.

Samuti võib liiga varajane lindude toitmine meelitada paikseks jääma neid linde, kes on parasjagu läbirändel ja avastavad toidukohad juhuslikult. Ka selline muudatus nende iga-aastases rutiinis ei ole lindudele kasulik. Lisaks hakkavad nad paratamatult konkureerima meie kohalike liikidega ning seeläbi on külmal talvel kõigil raskem.

Üldiselt öeldakse, et aialinde hakatakse toitma siis, kui püsivad suuremad külmad on saabunud ning maa külmunud. See tähendab, et temperatuur peaks olema ka päevasel ajal vähemalt 10 miinuskraadi juures.

Väga oluline on, et kui linde on otsustatud juba kord toitma hakata, ei tohi seda enam lihtsalt pooleli jätta, vaid tuleb jätkata kevadeni. Linnud harjuvad uue elukorraldusega kiiresti ja muutuvad seetõttu abitumaks. Kui ühel kargelt külmal päeval kaob alati olemas olnud lisatoit, ei pruugi nad karmides oludes õigeks ajaks enam piisavalt süüa leida ning surevad.