Kas istutada viinapuu õue või kasvuhoonesse?
Et aga Ida- ja Põhja-Eesti jaoks on sobilike avamaasortide leidmine keerukam (eriti peale seda, kui mõni juba õues kasvamas on), siis neis, viinapuude jaoks mitte kõige soodsamais piirkonnis, võiks vaekauss tõesti pigem kasvuhoone kasuks langeda.
Samas ei maksa ka Lõuna-Eestis, saartel ja rannikul, kus suvi kas soojem, pikem või koguni mõlemat, viinamarjade kasvuhoones kasvatamist peljata – kasvuhoonesse sobivate sortide loetelu on väga palju pikem ning seal on võimalik kasvatada sorte, mis lõunamaisele impordile mitte ainult maitse ja tervislikkuse, vaid ka marja ja tarja suurusega silmad ette teevad.
Kasvuhoone ei pea mõistagi klaasist või kamberplastikust olema, tavaline tomatile-kurgile sobiv kilemaja on täiesti piisav. Tõsi, kõrgust võiks kilemajal ikka üle paari meetri olla – selline jätab kõrgusse pürgiva viinapuu jaoks ruumi ning ülekuumenemise oht on ka väiksem (see on, muide, ka tomati jaoks oluline – kui temperatuur märgatavalt üle +30° tõuseb, poetab taim õied ilma vilju moodustamata).
Aga isegi juba ajutine kile, mis varakevadistest öökülmadest suvesooja saabumiseni maja lõunaseina ääres kasvavale viinapuule ette riputatakse, suurendab paslike sortide valikut tuntavalt.
Mõned lemmikud
Kasvuhoonesse sobivaid lauaviinamarja sorte on meil nii palju, et kõiki siinkohal üles lugeda pole vähimatki lootust, ja nii erinevaid, et omale mokkamööda sordi leiab küll igaüks, kel viinamarjade järgi neelud käivad. Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjongi on mõned viinapuud kasvuhoones kasvatamiseks soovitanud: sordid ‘Aljošenkin’, ‘Supaga’, ‘Krassavets’, ‘Kosmonavt’ ja ‘Swenson Red’ (viimased kaks perspektiivsortidena). Sellest valikust on kaks mu oma suured lemmikud juba palju aastaid.
- ‘Swenson Red’ – nagu nimigi ütleb, on punase viljaga ja seega tervisele kasulikum veel kui heledaviljalised sordid. Mari ja tari on mõlemad suured ja pilkupüüdvad ning sort ise väga hea külmakindlusega – möödunud talvel oli ta meil olude sunnil talvekatteta, ent viljub sellest hoolimata tänavugi rikkalikult.
Seda sorti peetakse Elmer Swensoni parima maitsega lauaviinamarjaks, millega allakirjutanugi vaid nõustuda saab. Väikese puudusena on tal teinekord, tõsi küll, probleeme viljastumisega – siis kui õitsemise ajal kasvuhoone uksed korralikult kinni hoitud on ja õhk seal ei liigu (viinapuud on tuultolmlejad). Paremini viljastuda aitab õitsvate viinapuude möödaminnes kergegi raputamine – juba sellest piisab, et õietolm emakasuudmeile langeks.
- ‘Supaga’ on täisküpsuses kollakasrohelise või päikeserohkes kohas ka kollase viljaga. Sellegi sordi üle keskmise suurusega või suurepoolsed marjad ripuvad suurtes tarjades ning küpsevad mesimagusaiks – kuumal suvel võib suhkrusisaldus lausa 28%ni ulatuda.
- Veel on üks toreda nimega sort, kes meil kasvuhoones aastaid oma suurte tarjade ja vahel lausa merevaikkollaste marjadega pilku meelitades kasvanud on – nimelt ‘Edelweiss’. Seegi sort viljub meil tänavu kenasti, hoolimata talveks katmata jäämisest.
Omapärane on, et küps ‘Edel-weiss’ lõhnab tugevasti – hommikul kasvuhoone ust avades on kohe selge, kui see sort valmis on. Kuigi eelkõige lauamari, saavat sest sordist ka päris head valget veini. Erinevalt sortidest ‘Swenson Red’ ja ‘Supaga’ ei või aga ‘Edelweissi’ küpseid tarju enam kauaks taimele rippuma jätta – nad küpsevad üle, kaotades happed pea täiesti ning omandades vänge kõrvalmaitse.
Magus ja varane ‘Liiso’
Viinapuud on meil sel sajandil nii hobi- kui profiaednike seas jõudsalt populaarsust kogunud – ja kahtlemata õigusega. Ka on mitmel kasvatajal juba omi aretisi kasvamas, nii et Eesti päris omad viinamarjasordid ei tohiks enam mägede taga olla.
Ja õige kah – kaua me siis õige lätlaste armust elame! On ju praegu kindlasti tuntuim ja koduaedades enim kasvatatav sort just lätlaste ‘Zilga’.
Meie saimegi tänavu väga meeldiva üllatuse osaliseks, kui vilja näitas Pruuli-Kaska talus Lija Kaska aretatud ‘Liiso’, kes kõigile meil kasvavatele sortidele, sealhulgas lätlaste ülivarasele sordile ‘Ciravas Agra’, valmimisajaga ära tegi.
Esimesed ‘Liiso’ tarjad said söömiskõlblikuks juba 5. augustil, olles seks ajaks 16% suhkruid kogunud – ‘Ciravas Agra’ 14% ning ‘Zilga’ ja ‘Hasanski sladki’ 12% vastu. Ka artikli kirjutamise ajal oli ‘Liiso’ suhkrusisaldus kõrgeim mõõdetute seas – 19%.
Muidugi tunneme seda aretist veel liiga vähe, et teda kindlalt kasvatamiseks soovitada, ent huvilised võiksid ‘Liiso’ nime meelde küll jätta – otsustades selle järgi, et ta on tänavu söömiskõlblik ammu enne teada-tuntud avamaasorte nagu ‘Zilga’, ‘Hasanski sladki’ ja ‘Guna’, peaks ta sobima nii õue kui kasvuhoonesse. Uusi ja põnevaid viinamarjasorte on agaratel huvilistel, sealhulgas ka meil aiandis, kasvamas palju.
Alles mõni päev tagasi sordiloetelu üle vaadates tõdesin, et selles on meil poolteistsada nimetust. Nii et lähematel aastatel, kui nende kasvatamise kogemusi juba piisavalt ning kasvatajad meeldima hakanud uusi sorte rohkem levitavad, läheb viinamarjahuvilistel elu põnevaks.
Magus nädalalõpp
Sel nädalavahetusel on Vändra lähedal Saare-Tõrvaaugu aiandis suvelõpu aiapäevad, kus saab tutvuda kohapeal kasvatatud viinamarjade, arbuuside ja tomatite rikkaliku sortimendiga ning neid ka maitsta.
Teematunnid:
- Laupäev, 25. august
11.15 Viinamari. Suvine lõikus, sordid.
12.15 Arbuusi- ja melonikasvatusest.
14.15 Tomatikasvatusest ja -sortidest.
15.15 Arbuusi- ja melonikasvatusest.
16.15 Viinamari. Suvine lõikus, sordid.
- Pühapäev, 26. august
11.15 Viinamari. Suvine lõikus, sordid.
12.15 Arbuusi- ja melonikasvatusest.
13.15 Toivo Poomi kokandustund: õpetused, retseptid.
15.15 Tomatikasvatusest ja -sortidest.
Degusteerimine on iga teematunni lõpul.
Mõlemal päeval saab uudistada ka kaktuste ja tsitruste kasvumaja. Kogu ürituse ajal toimub istikute, seemnete ja mee müük. Uksed on avatud mõlemal päeval kella 11–17.
