Kas kollane arbuus on eriline?

Poelettidel on juba aastaid saada kahesuguse välimusega arbuuse: kollase ja roosa sisuga. Mis vahet neil on?

Arbuusivilju tuntakse juba mitmeid aastatuhandeid. Alguses söödi metsikult kasvavate taimede vilju. Umbes 3500–4000 aastat tagasi hakati arbuuse teadlikult kasvatama.

Arvatavasti olid esimesed arbuusikasvatajad egiptlased. Egiptusest levis arbuusikasvatus iidsetel aegadel Vahemere piirkondadesse ja Araabia maadesse, hiljem ka Aasia regiooni. Arvatakse, et sõna arbuus tuleneb terminist “harabus”, mis tähendab suurt kurki.

Ameerikas on arbuus suhteliselt uudne kultuur. XVII sajandil viisid hispaanlastest orduvennad arbuusi Ameerikasse. Et hispaanlased liikusid hobustel, siis nimetasid kohalikud indiaanlased sissetoodud taime pirakaid vilju hobukõrvitsateks. Indiaanlased uskusid, et arbuusidel on isegi hobuselõhn küljes. Nüüdisaegses Ameerikas on arbuus tuntud vesimeloni nime all.

Arbuusi koostis ja maitseomadused on samad, olenemata tema värvusest, kollane sisu on eduka aretustöö tulemus. Kollases arbuusis pole roosale iseloomulikke suuri pruune seemneid, vaid on väikesed valged ja pehmed, mida süües ei märkagi. Kollase arbuusi puhul võib üleküpsemise piiril tabada ka õrna mesist maitsenooti, mida roosa arbuusi puhul ei leia.

Arbuus koosneb 92% veest, sisaldab magneesiumi ja kaaliumi ning ohtralt vitamiine C ja A, aga ka B1 ja B6. Arbuusi seemned on rasva- ja proteiinirikkad. Arbuusis on ka palju lükopeeni - antioksüdanti, mis vähendab vähi, südamehaiguste ja vanusest tingitud nägemisprobleemide riski. Mitmed toitumisspetsialistid ja organisatsioonid (ka Kaalujälgijad) on arbuusi nimetanud üheks parimaks toiduaineks maailmas.

Soovi korral võib proovida kollast arbuusi ka koduaias kasvatada, selleks sobivad sordid on näiteks
`New Hope` ja `Yellow Siren`, mis on varase valmivusega ning sobivad nii avamaale kui ka kasvuhoonesse. Seemned saadaval suuremates aianduskeskustes üle Eesti.