Kas lehtede värvumise põhjustab öökülm?
Lehtedele annab rohelise värvuse klorofüll, mis vastutab ka fotosünteesi toimimise eest. Sooja ilma ja sobiva valguse olemasolul toodab taim seda ühendit pidevalt juurde, et saada kasvamiseks vajalikke toitaineid.
Sügisel soojuse ja valguse vähenedes klorofülli tootmine pidurdub, lehekanna ja võrse vahele hakkab kasvama korkjas rakukiht, mis takistab vee juurdevoolu lehtedesse ning sellega seoses väheneb neis järk-järgult ka klorofülli hulk. Lisaks hakkab taim oma kokkuhoidlikkuses klorofülli ka ise lagundama, et peagi langevatest lehtedest vajalik lämmastik uuesti omastada.
Ühe puu eri lehtedes laguneb klorofüll eri kiirusega. Tavaliselt kaob roheline värvus aeglasemalt võra sees paiknevates vähem valgustatud ja niiskemas keskkonnas asuvates lehtedes. Ühe lehe piirides püsib roheline värvus kauem leheroodude ümber toitainerikkamas osas.
Kuid roheline pole ainus värv, mis taimelehtedes on. Terve suve klorofülli varjus peidus olnud oranžide karotinoidide ja kollaste ksantofüllide osatähtsus pääseb alles sügisel eelkirjeldatud protsesside tõttu esile. Nii muutuvadki lehed värviliseks.
Tihti arvatakse, et sügisvärvid ilmnevad pärast öökülmi. Tegelikult värvuksid lehed ka siis, kui öökülmi üldse poleks, sest vastavad signaalid on olemas: valguspäeva lühenemine, valguse värvimuutus ja eelkõige suured ööpäevased temperatuurikõikumised (ca 12...15º ja enam). Kõik need tingimused annavad taimedele märku, et on aeg talveks valmistuda ning rohelistest lehtedest loobuda.
Palju detailsemalt saab lehtede värvumisest lugeda SIIT ja protsesse põõhjustavatest ilmastikutingimustest SIIT.
