Soojalaine lõppes talvise karmi külmalainega, kus sisemaal langes temperatuur mitmel hommikul kuni 28 miinuskraadini. Rannikul olid külmad küll pehmemad, kuid probleeme on ka seal. Sellises olukorras külmusid peenrarooside võrsed maapinnani ja osalt isegi mullatud kuhilates. Raskeid kahjustusi said ka vanemad suured väänroosid, mis olid küll kaetud, aga mahlased võrsed muutusid külmaõrnaks.

Kevadine rooside hooldamine

Talvekatte eemaldamisega ei ole vaja kiirustada, sest soojenenud ja kuivemas mullakuhilas alustavad roosipungad elutegevust, samuti nn uinuvad pungad, mis on roosi pookekohas mulla sees. Kui talvine mullakuhil ettevaatlikult kühvli või kõplaga eemaldada, peaks ka pealt pruunistunud võrsetega roosipõõsal olema mullas näha rohelist võrseosa ja paisunud pungi.

Kui roosivõrsed on ka mullas pruunikasmustad, võib nn pookekoht (mügarik, millest väljuvad võrsed) olla veel elujõuliste nn uinuvate pungadega. Seega on lootust roosi taastumisele. Niisuguse kahjustatud roosipõõsa korral lõigake kõik elutud võrsed pookekohani maha.

Tuntud roosikasvatajate võte on sellise näiliselt elutu pookekoha köndi peale tagurpidi plast- või klaaspurgi asetamine nädalaks ajaks. Sellise võttega on kogenud roosisõbrad ergutanud niiskes soojas keskkonnas nn uinuvate pungade arengut, mis paisuvad kümne päeva jooksul ja algselt justkui välja läinud roos on “ellu ärganud”. Puhastatud ja lõigatud roosipeenras kobestatakse mulda 10–15 cm sügavuselt ning väetatakse.

Tänavu näevad paljud roosid välja nii. Taime kõrval tops kompleksväetisega.

Väänrooside hooldamise tööd

Väänrooside talvised kahjustused on samuti väga selgesti vaadeldavad. Mustaks värvunud võrsed on elutud ja lõigatakse põõsast tervenisti välja. Eriti suurte kahjustuste korral jälgige taime maapinna lähedalt. Kui alumine võrsete piirkond 20–50 cm ulatuses näitab elumärke, on loota roosi kiiret taastumist ja suuremaks muretsemiseks pole põhjust.

Raskema kahjustuse korral tuleb kasvatada uued võrsed ja õitsemine hilineb kuni kaks nädalat. Kui roosi pookekohast ülevalpool pole märgata ühtki elujõulist punga, on taim kahjuks hävinud. Hästi talvitunud võrsed seotakse tugedele või võreseinale kindlasti juba maikuu alguses, kui pungad on veel 3–4 cm pikad.

Kevadine rooside lõikamine

Roosivõrseid kärbitakse teravate oksakääridega, ühe puhta ja korrektse lõikega 1–2 cm elusast pungast kõrgemal. Peenraroosidel ja pinnakatteroosidel jäetakse võrsel alles tavapäraselt 3–5 punga alt lugedes. Kõrgetel põõsasroosidel jäetakse 4–6 punga, väänroosidel säilitatakse kõik terved ja elujõulised võrsed. Soovitatav on lõige teha välispiirde punga peale.

Kui rooside koorel on punakaspruune laike, mis on koorepõletikku põhjustava seene kahjustus, tuleb teada, et seen on nakkav ka roosikääride kaudu. Seega ärge kasutage samu kääre haigete ja tervete rooside lõikamisel! Kääre on lihtne desinfitseerida kas gaasi- või muus leegis.

Selleks hoitakse neid mõni sekund tules. Nii vähese ajaga jäävad lõikeriistad kahjustamata, kuid kõik nakkuslik ja ohtlik saab teradelt puhastatud. Mahalõigatud võrseid ei soovita kompostida, vaid võimalusel tuleks need seenhaiguste leviku ohu tõttu põletada.

Kui väetis on roosi ümber mulda kobestatud, tuleb kahjustunud osad eemaldada.

Kevadine väetamine

Tõhusaimaks rooside kevadiseks väetamiseks viige väetised mulla sisse kas kergelt segades või laotage lahtimuldamisel sõõrina ümber põõsa ning katke taas mullaga. Sobivad muidugi roosi kevadväetised ja nn pikaajalise toimega väetised. Hästi sobivad ka kevadised suurema lämmastikusisaldusega aia kompleksväetised, kuhu on lisatud mikroelemente.

Peenraroosi väetisenorm on tavaliselt 30–50 g põõsa kohta, väänroosile ja tugevatele antiikroosidele kulub 50–100 g kompleksväetist. Sobiv kasutuskogus on alati ka igal väetisepakil kirjas. Hoolikas koduaia roosisõber rikastab mulda loomulikult ka koduse kompostmullaga. Talvist katteturvast võib mullalõimise parendamiseks segada peenramulla sisse. Need roosikasvatajad, kes kasutavad koorepurumultši, võiksid aga veel veidi oodata. Alles siis, kui rooside seisund on lõplikult selge, võite peenra üle katta värske 2–5cm kooremultši kihiga.