Kas tead, kuidas mesilased taru kuumaga jahutavad?

Meemesilased seostuvad suvise palavuse ja õitsvate lilledega. Kuid nende usinate korilaste munad ja vastsed on üsna kuumakartlikud ning töömesilased näevad kõrvetava päikesega päevadel kärjekannude jahutamisega kõvasti vaeva.

Terve noore mesilase koorumiseks peab temperatuur kärjekannus jääma 32 ja 35 Celsiuse kraadi vahele. Taru temperatuuri aitavad hoida töömesilased, kes taluvad kurtmata kuni 50-kraadist kuumust.

Kui temperatuur langeb, hakkavad töömesilased liigutades sooja tegema. Kuumuses teevad töölised tiibadega tuult, jahutavad arenevate munadega kärjekannusid vedelikutilkadega või kaitsevad neid oma kehaga – liibuvad vastu kärgi ja koguvad soojust oma kehasse.

Teema uurimiseks asustas USA Tuftsi ülikooli bioloog Philip Starks mesilaspered läbipaistvast pleksiklaasist seintega tarudesse. Tarusid soojendades jälgiti soojuskaameraga erinevate töömesilaste käitumist vastavalt temperatuuri tõusule.

Töömesilased hakkasid kuumust tajudes liibuma vastu munade ja vastsetega kärjekanne. Soojus tungis nende kehadesse, kärjed aga muutusid jahedamaks. Mesilastega täidetud tarud jahtusid umbes kümne minutiga, tühi kontrolltaru jäi kuumaks. Soojuskaamera piltidel oli ka näha, kuidas mõnda aega vastu kärjekannu liibunud töömesilased siirdusid taru kõige külmematesse osadesse jahtuma.

Täpsemalt saab antud uurimusega tutvuda portaalis Novaator.