Niiskel mullal jääb saagikus väikseks, porgandid lühikeseks ja sageli on neil väärastunud kuju. Ei talu happelist mulda ega värsket lubiväetist. Tänuväärne on väetada porgandimaad hästi lagunenud orgaanilise väetisega (kompostid, kõdusõnnik). Värsket sõnnikut ei soovitata porgandile anda, see võib soodustada nende hargnemist. Sõnnik tuleks viia mulda aasta või paar enne porgandi kasvatamist.

Sügavalt haritud kobedas mullas kasvab ilusa kujuga ja pikk säilitusjuur. Porgandimaa vajab siiski rullides või muud moodi kerget tihendamist. See parandab liiv- ja huumusmuldade niiskusolusid, tänu millele ühtlustub ja kiireneb tärkamine, paraneb kõrvaljuurte kontakt vee ja taimetoitainetega.

Sibul annab parimaid saake kergetel soojadel ja huumusrikastel muldadel. Kuna sibula juurekava on nõrk ja asetseb mulla pindmises kihis, vajab ta pidevat ja ühtlast vee ja lahustunud taimetoitainetega varustamist. Seda suudavad tagada hea kapillaarvee tõusuga peenliivadel kujunenud huumusrikkad mullad – nagu neid valdavalt leidub Peipsi ääres.

Aeduba on mullaviljakuse suhtes mõnevõrra nõudlikum, mullareaktsiooni suhtes aga vähem tundlik kui hernes. Optimaalne mulla pH on 6 ringis. Sobivamad on huumusrikkad saviliiv- või kerged liivsavimullad. Kasvukoht peaks olema kaitstud tuulte ja öökülmade eest.

Kui tahad rohkem antud teemas teada, loe vastilmunud Maakodu numbrit või vaata digiajakirja SIIT.