Kastmine on suur kunst. Vaata, kuidas seda õigesti teha!

 (2)
Foto: Vallo Kruuser

Taimede kastmine on oskus, mida tihti alahinnatakse. Seetõttu kohtab sageli just uutes aedades nn rebasesabadeks muutunud okaspuid ning osaliselt kuivanud lehtpuid ja -põõsaid.

Levinuim viga on see, et kastetakse küll tihti, kuid mitte põhjalikult. Aiapidaja arvab, et kerge vihmasabin, sorts kastekannust, kiire jooks kastmisvoolikuga või 15 minutit vett loopivate plastlillede jm viguritega ongi piisav.

Paraku saab sedasi märjaks heal juhul vaid mulla pealmine kiht. Lehtpuud ja -põõsad annavad veepuudusest märku kiiresti, okaspuudel aga võivad kastmisvead ilmneda alles järgmisel aastal. Kahjuks ei anna siis enam midagi päästa.

Lihtne kastmisreegel – 10 liitrit ja 10 cm

Taimed saavad piisavalt kastetud, kui peate meeles arvuga 10 seostuvaid reegleid:

  • 1 m² kastmisel 10 liitri veega saab muld märjaks umbes 10 cm sügavuselt.
  • 1 m kõrguse puu kastmiseks arvestage 10 liitrit vett.

10 cm sügavuselt märg pinnas on piisav muru, suvelillede ja madalakasvuliste püsikute jaoks. Ülejäänud aiataimedele on seda aga vähe. Selliselt kastes ja väetades meelitame juured mulla pinnapealsesse kihti, mis muudab taimed külma- ning põuahellaks.

Foto: Ilmar Saabas

Millal ja kui palju?

kasvuhoone (28) 12. juuni 2017

Kastmisvajadus ja -tihedus sõltuvad tegelikkuses paljudest muutujatest, mis teeb asja keeruliseks.

  • Taimed jagunevad veevajaduse järgi kuivalembestest kuni vees kasvavateni välja.
  • Noor taim vajab oma eakast naabrist rohkem vett (mitte koguselt, vaid kastmise tiheduselt).
  • Kohaleveetud mullale istutatud taimi tuleb tihedamalt kasta, sest selline segatud ja sõelutud muld peab enne mõned aastad seisma-vajuma, enne kui tekib vajalik struktuur ning muld hakkab korralikult vett juhtima ja hoidma.
  • Istutatud puid-põõsaid ja püsikuid tuleb esimesel kahel aastal kindlasti sagedamini kasta, kuna nad ei ole veel korralikult juurdunud.
  • Multšitud taimede puhul kontrollige kindlasti, et ka muld saab märjaks, mitte ainult multšikiht.
  • Arvestage, et osa kastmisvett valgub mujale, kui taimed kasvavad kallakul või on istutatud multšikangale, kui muld on liiga kuiv ja paakunud.
  • Suuremate mullapalliga istutatud taimede korral ei suuda juurestik rahuldada taime maapealse osa vee- ja toitainetevajadust. Sellisel juhul aitab kuival ajal kastmine ning väetamine lehe/okka kaudu: vihmutage taimi hommikusel ajal või siis, kui päike ei paista. Mainitud probleem võib tekkida enamasti siiski vaid suuremate okaspuude puhul, lehtpuudel harvem.
  • Päikese käes kasvavad taimed vajavad tihedamalt kastmist kui need, mis on varjus.
  • Liivases pinnases kasvavaid taimi tuleb kasta tihedamalt kui savikal mullal kasvavaid.

Foto: Pille-Riin Pregel

Parim aeg: varahommik või hilisõhtu

Sobivaim aeg kastmiseks on varane hommik või hiline õhtu, sest siis on õhk jahedam, niiskust aurub mullapinnalt vähem ja taimele jääb rohkem vett. Varahommikul või õhtul kastes on taimel küllaldaselt aega, et end kuumaks päikeseliseks ajaks piisavalt veega varustada.

Õhtust kastmist vältige taimede puhul, mis kipuvad kergemini haigestuma seenhaigustesse (roosid, aed-leeklilled jt).

Oluline on kasta taimedealust mulda, mitte valada vett taimedele. Eriti tähtis on seda arvestada siis, kui teil pole võimalik kasta õhtul või hommikul ning peate seda tegema kuumal päevaajal. Kui külm kastmisvesi satub päikesest kuumadele lehtedele-okastele, saab taim šoki.

Õige aeg tuleb valida ka taimekaitsevahendeid kasutades: pritsida pole soovitatav lauspäikeselise, vihmase ja tuulise ilmaga.

Õunapuuleht on pisut karvane, mis kaitseb teda kuumenemise eest. Kui sellele peaks tekkima külmast veest šokk või põletus, pole probleemi. Asi on aga hulga hullem siis, kui te peaksite oma rooside lehed ära rikkuma.

Foto: Pille-Riin Pregel

Kastmisväetis – kiire ja tõhus

Müügile tulnud n-ö uue põlvkonna lahustuvad pulberväetised on eriti kiire toimega, aidates päästa ka juba käest lastud nõrku taimi. Selline väetis lahustub tänu ülipeenele koostisele täielikult vees ning taimedel on seda lihtne omastada nii juurte kui ka lehtede kaudu. Substral® Miracle Gro® pulberväetiste sarjas on eriväetised kõigi aiataimede jaoks: suvelilledele, roosidele, tomatile, kurgile, maasikatele, okaspuudele, rododele, murule (sh samblatõrje eriväetis).

Väetamise üks reegel on, et väetislahust ei valata kuivale mullale. Põhjus on iseenesest väga lihtne – taim suudab omastada toitaineid ainult väga nõrga lahusena.

Kui muld on väga kuiv ja paakunud, tuleb see enne väetiselahuse kasutamist kobestada ja kergelt läbi kasta. Siis on väetise toime tõhusam.

Taimede toitainetevajadus on erinev. Suvelilli, kurki ja tomatit kastes võite lisada iga kord kastmisvette pisut lahustuvat väetist. Suuremate taimede korral tehke seda iga põhjaliku kastmise korral.

Substral® Miracle Gro® väetiste puhul on tavaliselt välja toodud kaks erinevat väetamise ja kastmise moodust: lahustamine 10 liitri vee kohta ning võimalus kasutada spetsiaalset pulberväetise dosaatorit, mis sobib kastmisvooliku kiirliidesega. Mõningatel juhtudel on aga kiireim võimalus taimi turgutada, piserdades väetiselahust lehtedele või okastele.

Maakodu


Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare