Kasvatame ise väga varajast kartulit
Kartuli väärtuslikkus toiduainena on üldtuntud ja elanikkond tarbibki seda küllalt suurtes kogustes. Kahjuks ei ole kartuli toiteväärtus püsiv, vaid väheneb talvisel säilitusperioodil. Kevadeni säilitatud kartulis on meie uuringute põhjal C-vitamiini (kui antioksüdantvitamiini) väga vähe.
See ongi üks peamisi põhjusi, miks tuuakse varajane kartul meie turule juba aprillis. Harilikult pärineb see lõunapoolsetelt aladelt nagu Hispaania või Egiptus. Juuni alguses müüdavat kartulit saadakse Poola lõunaaladelt, mõnikord isegi Leedust. Ka meie siin Eestis võiksime mõelda väga varajase kartuli kasvatamisele.
Selle kasvatamisel on tähtsaim agrotehniline võte seemnekartuli eelidandamine. Sellega tagatakse kasvuperioodi täielikum ärakasutamine ja taimed saavutavad optimaalse lehepinna suuruse kõige soodsamaks kasvuajaks.
Eesti Maaviljeluse Instituudi (EMVI) põldkatsetes on eelidandamine soodustanud varajase kartuli kiiremat tärkamist 16–18 päeva võrra, lühendanud varte pikenemise perioodi ning kiirendanud mugulaalgete moodustumist.
Tulenevalt kasvatatava sordi füsioloogilisest vanusest ja mahapaneku aja hilinemisest, võib mõnikord juhtuda, et eelidandamisel jääb saagi varasus loodetust väiksemaks. Eelidandatud seemnekartul annab igal juhul varasema ja suurema kaubandusliku mugulasaagi.
Väga varajase kartuli eelidandamise võtted olenevad ilmastikutingimustest ja turusituatsioonist. Ebasoodsate ilmade tõttu võib juhtuda nn pikaleveninud idandamine. Sellise seemnekartuli mahapanek külma maasse võib anda kehvema saagi kui lühiajaline soojendamine silmade avanemiseks. Eelidandamise mõju on suurem lühikese kasvuajaga sortidel.
Nõuded seemnekartulile
Väga varajase kartuli kasvatamiseks on sobivaim seemnemugulate suurus läbimõõdus 45–60 või 55–70 mm. Kasvatamiseks ei sobi väike seeme, sest arenevate pungade kohta on vähem toitaineid – see pidurdab tärkamist.
Mahapanekuks kasutatav seemnekartul on kasulik fraktsioneerida suurusrühmadesse, siis kasvab ühtlase kõrgusega taimik. See kergendab hooldustöid ja katteloori kasutamist. Samuti on võimalik ühtlustada mugulate mahapaneku sügavust.
Soojemas temperatuuris säilitamine ja eelidandamine suhteliselt pikema aja vältel annab varajase suurte mugulatega saagi.
Eelidandamise vajalikkus
Eelidandamine suurendab mugulates fermentatiivseid protsesse, mille tulemusel tõuseb toitainete kontsentratsioon silmade piirkonnas ja idupungad suunatakse arengule.
Eelidandatud mugulatest kasvatatavad taimed omastavad paremini emamugula toitaineid.
Eelidandatud seemnekartuli mahapanekul koguneb toitainete varu. Nende paremat omastamist soodustab ka juurealgete varajasem teke. Eelidandamine soodustab kvaliteetsema saagi kujunemist, sest suurendab kuivaine- ja
C-vitamiini sisaldust.
Tänapäevane aretustöö on taganud, et enamik väga varajasi ja varajasi sorte on pika loomuliku puhkeperioodiga, kartul hakkab idanema alles puhkeperioodi lõppemisel. Lisaks sordilistele iseärasustele mõjutavad puhkeperioodi pikkust veel mitmed tegurid, näiteks kasvuajal ja säilitusperioodil olnud temperatuur. Kõrgemad temperatuurid lühendavad puhkeperioodi.
Osa väga varajasi sorte on aretuslikult lühikese puhkeperioodiga ja hakkavad idanema juba novembris. Selliseid sorte tuleb säilitada temperatuuril 3–4°, muidu kaotavad nad oma kvaliteedi elujõulise seemnekartulina.
Apikaalne idanemine
Kui puhkeperiood lõppes ja kartulit säilitati temperatuuril 5–15°, siis idanevad harilikult ainult tipmised silmad. Selliselt idanenud seemnekartuli mahapanekul kasvab 1–2 produktiivvart.
Apikaalset idanemist saab ära hoida kartuli säilitamisel jahedamas (3–3,5°) hoiuruumis, kindlasti mitte keskküttega kortermaja keldris.
Puhkeperioodi lõpetamiseks ja idanemise alustamiseks tõstetakse temperatuur lühiajaliselt 15–20°. Normaalsel idanemisel moodustub rohkem idandeid ja idanemine algab koristamisest 6–7 kuu möödumisel.
Väga varajase kartuli kasvatamisel on tähtis varajane ja kiire saagi moodustumine. Et mugulad kasvaksid pesas suureks, reguleeritakse idandite arvukust nii, et produktiivvarte ja pesa mugulate arv oleks tavalisest väiksem.
Selle saavutamine eeldab hoolikat asjakohast eeltööd, mille üldine põhimõte seisneb selles, et hoiuruumi temperatuur tõstetakse 15–16 kraadini 2–3 nädalaks ning silmade avanemise järel jätkatakse säilitamist 4° juures kuni eelidandamiseni.
Eelidandamise viisid
Tänapäeval on palju eelidandamise viise, sest selle tarbeks on saadaval eri kaste, kotte, potte, ämbreid jm vahendeid.
Kui väga varajane kartul pannakse maha masinaga, on otstarbekas eelidandada kottides või kastides.
- Väikeaiapidajaile sobiv eelidandamisviis. Väga varajaseks kasvatamiseks on soovitatav eelidandamiskastide põhjad katta 3–5 cm paksuse turbasubstraadiga. Valitakse suured mugulad ja laotakse substraadile hõredalt ja ainult 1–2kihiliselt, kuid mitte üle kolme kihi.
Kastid asetatakse valgusküllasesse ruumi märtsi alguses. Temperatuur hoitakse 16° juures, kuni moodustuvad 5 mm pikkused idandid, seejärel alandatakse temperatuur kuni 12°ni ning hiljem 9–10°ni.
Mahapanekuks võetakse kartulid koos turbapalliga ja istutatakse kilehoonesse või avamaale. Koos turbapalliga istutamisel peab vältima juurte vigastamist. Juurte vigastamine on väiksem, kui mugulad on laotud hõredalt ja ühekihiliselt.
Väga varajase kartuli mahapanekuks aiamaale tuleb 1–2 nädalat varem lumi ära lükata ja katta maa kilega. Pind soojeneb üllatavalt ruttu.
Olen ise kartuli maha pannud kõige varem 3. aprillil ja värskeid kartuleid saanud 6. juunil.
- Eelidandamine värske kartuliga turule minekuks. Eelidandamiseks sobivad plastkastid. Kastide põhja pannakse veidi turbasubstraati, mille ülesanne on imada ülemäärane niiskus. Seemnekartul laotakse 3–4kihiliselt. Kastid asetatakse valguse kätte siis, kui silmad on avanenud.
Valgustatuse kestus on ööpäevas 14–16 tundi tugevusega 1500 luksi. Valguse käes moodustuvad tugevad idandid, mis ei murdu ka masinaga mahapanekul. Mahapandav seemnekartul läheb valguse käes roheliseks ja moodustunud idandid sisaldavad klorofülli. Selle võtte puhul on tähtis ära hoida juurte tekkimine, kuna need purunevad mahapanekul.
Kastides eelidandamisel on nende teisaldamine ja transportimine kergem. Eelidandatakse temperatuuril 8–9 kraadi 4–5 nädalat. Temperatuuri reguleeritakse vastavalt silmade avanemisele ja idandite arengule.
Et kastides pealmised mugulad ülemäära ei kuivaks, piserdatakse pealmist kihti veega üks kord ööpäevas kulunormiga umbes 20 liitrit ühe tonni seemnekartuli kohta. Valgustamiseks on parimad LED-lambid, mis on taimedele kasvu ja arengut soodustava lainepikkusega.
Eelidandamiseks on kasutusel ka spetsiaalsed kinnise silmaga võrkkotid. Selliste kottide kasutamisel on idude purunemine väike. Masinaga mahapanekuks on vaja vastavat kottide hoidmise vahendit.
Eelidandatud seemnekartulit saab edukalt kasvatada kergkasvuhoones. Sobivaimad on 6 m laiused kasvuhooned. Mulda saab harida ja vaod moodustada väikese freesiga.
Tavaliselt pannakse maha kuus vagu kartuleid. Pärast kartuli ülesvõtmist saab seal kasvatada rohelist köögivilja ja maitsetaimi.
Kergkasvuhooneid on võimalik vajadusel soojendada või jahutada.
Katteloori all kasvatamiseks on sobiv ja odav keerata ajalehest potid, täita kompostiga ja panna igasse ajalehest potti üks mugul kasvama.
- Väheste võimalustega hilinenud eelidandajad. Seemnekartul tuua välja ja jättagi õue. Ööseks tuleks katta kilega või kattelooriga. Poolas on kasutusel moodus, kus kartulikastid virnastatakse sõnnikukihile, et anda eelidandamiseks vajalik soojus.
Meie kogemused
EMVI põldkatsete jaoks eel idandame igal aastal mahapandava seemnekartuli. Oleme teinud eelsoojenduse kartuli säilitusruumis ja pungade avanemisel viinud põllumajandusameti kasvuhoonesse.
Valguse käes tekkinud idandid on tugevad ja masinaga mahapanekul ei murdu. Valguse mõjul kasvavad nad nii tugevaks, et ei murdu isegi raputamisel.
Eelidandamise andmete tulemustest selgus, et igal eelidandatud mugulal moodustus
4–5 idu massiga 1,5–2,2 grammi. Käsitsemisel lõhutud idusid oli ainult 4,3%. Neid võib varajastel sortidel olla kuni 10%, keskvalmivatel ja hilisematel sortidel kuni 20%.
Mahapanek on toimunud kaherealise masinaga. Idude purunemise vähendamiseks suurendatakse mahapaneku eelselt 2–3 päeva ruumis õhu relatiivset niiskusesisaldust kuni 90%ni. Idud on mahapanekul elastsemad.
Kontrollmugulate valgustatuse kestus oli 8–10 tundi ja idud kasvasid 3,5–5 cm pikkuseks. Samuti tekkisid mittesoovitud kuni 6 cm pikkused juured.
Eelidandatud seemnekartuli mahapanekul oli kartuli tärkamine 12–14–18 päeva võrra varasem kui eelidandamata kartulil. Enamsaagiks oli 16–18% ja hektarisaagikus suurenes 11,2–12,5 t
võrra. Väga varajasi sorte on Eestis müügil 15, millised rahuldavad ka nõudlikumad kasvatajad.
Kui väga varajane sort on pika puhkeperioodiga, on vaja enne eelidandamist puhkeperiood katkestada temperatuuri ajutise tõstmisega.
