Kõige tuntum vääris-mägipalm (Chamadorea elegans) õitseb kollaste õitega juba 3-4 aasta vanuselt. Kanaari- (Phoenix canariensis) ja harilik datlipalm (P. dactylifera) võivad kasvada ka keskpäevase päikese käes, kui neid on sellega eelnevalt harjutatud.

Hariliku datlipalmi võib ise kasvama panna seemnest, kui ostame poest värskeid datleid. Palmiseemnete külvamiseks sobivad paremini kevad ja suvi, sest seeme vajab idanemiseks sooja. Datlipalmi värske seeme idaneb soojas toas 3-4 nädalat, läbikuivanud seeme kuni 3 kuud või isegi kauem. Aeglaselt kasvav madal ja elegantne laose datlipalm (P. roebelenii) vajab aga kevadel ja suvel ereda keskpäevase päikese eest kaitset.

Tugevate nahksete lehtedega on kahekojaline kõrge vitspalm (Rhapis excelsa). Peenikeste leherootsudega ja saledate vartega vitspalm peab valges ruumis kenasti vastu. Vitspalm talub ka jahedamat ruumi, kus novembrist märtsini on vaid +12 - +16⁰C sooja. Huvitavate kahelisulgjate lehtedega on kalasaba meenutavate lehekestega mahe kalasabapalm (Caryota mitis). Ta kasvab küll suureks, kuid õitseb vaid üks kord elu jooksul ja seejärel kuivab.

Jahedamasse ruumi (esikusse, koridori, vestibüüli, trepikotta jm), kus talvel novembrist märtsini on vaid 8-16⁰C sooja, sobivad paremini karuspalm, vašingtooniapalm, datlipalm, kentiapalm, kalasabapalm, lehvikpalm, vitspalm jt. Soojemasse ruumi, kus ka talvel on 18-25⁰C sooja sobivad meil müüdavatest palmidest areekapalm (Areca), võrkpalm (Dictyosperma), pudelpalm (Hyophorbe), kolmkant-pisipalm (Dypsis decaryi), kuldviljakpalm (Chrysalidocarpus), jõulupalm (Adonidia), mägipalm (Chamaedorea), salakkpalm (Salacca), ümaralehine lehvikpalm (Livistona rotundifolia), kookospalm (Cocos nucifera), suur vandepalm (Licuala) jpt. Jahedamas või soojemas ruumis kasvavad ühtviisi hästi kollakas kuldviljakpalm, kõrge vitspalm, pudelpalm ja kalasabapalm.

Palmikasvataja kõige sagedasemad probleemid on palmi lehetippude kuivamine, liiga pime kasvukoht, ülekastmine ja punase kedriklesta kahjustus. Niisketest vihmametsadest või ookeani rannikutelt pärit palmid (ümaralehine lehvikpalm, kookospalm jt) on tundlikud kuiva õhu suhtes. Õhuniiskuse suurendamiseks võib palmilehti vahel puhta leige veega piserdada, niiske pehme lapiga pühkida või asetada taimepoti kõrvale lai anum veega.

Paksu tolmukorraga kattunud palmi on vajalik puhastada või koguni vannitoas leige veega pesta. Dušši alla palmi viies katke poti mullapind vettpidava plastikuga, et muld liigselt ei märguks ja juured mädanema ei läheks. Suveks võib palmid külmavabal ajal õue suvitama viia. Õueviimiseks on parem valida pilves või vihmane päev. Esialgu vajavad palmid välisõhuga harjumist. Seepärast ei maksa neid kohe otsese päikesekiirguse kätte jätta, vaid varjutada 1-2 nädalat rohelise varjutuslooriga, et vältida lehtedele põletuslaikude tekkimist.

Noori palme on kasulik ümber istutada igal kevadel, sest noored taimed kasutavad mulla mineraalse toiduvaru kiiremini ära. Vanemaid ja suuremaid puupüttides kasvavaid palme istutatakse ümber alles siis, kui anum enam vett ei pea ja juured on potist välja kasvanud või taime potist välja kergitanud.

Palmidele sobib nõrgalt happeline või neutraalne toitaineterikas muld. Poti põhja lisada kindlasti drenaažiks kergkruusa, jämedat liiva või väiksemaid kive. Istutamise juures on tähtis see, et tüvi (juurekael) ei satuks varasemast sügavamale mulla sisse. Kasvuperioodil märtsist septembrini võib palme 1-2 korda kuus väetada lehtdekoratiivsetele taimedele sobiliku väetiselahusega. Kui aga taim on haige, puhkab või uusi lehti ei kasvata, siis väetada ega asjatult taime turgutada pole vaja. Laeni kasvanud palmi lühemakslõikamisega tuleb olla ettevaatlik, sest enamik palme tüve lühemakslõikamist ei talu ning hävivad. Väga kõrgeks või lakke kinnikasvanud palmile tuleks otsida uus kõrgem kodu.