Kes närib aias pähkleid ja mida ette võtta?
Sarapuu pähklid arenevad täissuurusesse augusti alguseks, see ei tähenda aga, et nad oleksid küpsed. Pähklid küpsevad täielikult septembri keskpaigaks. Küpse pähkli tunneb ära selle järgi, et koor on muutunud pruunikaks ning viljakate eraldub pähklist kergesti. Täisküpsuse astmes algab ka pähklite varisemine. Pähklite korjamisega ei tasu kiirustada, sest õlide hulk suureneb ja pähkli tuum ise kasvab just viimastel nädalatel enne täisküpsuse saavutamist eriti intensiivselt.
Pähkleid hoitakse korjamise järgselt jahedas kuivas kohas. Parimad maitseomadused säilivad neil maksimaalselt neli kuud. Seega tasub pähklid ära tarvitada hiljemalt jaanuari lõpuks. Pähkleid võib säilitada ka külmutatult, sel juhul on säilivusaeg hulga pikem ja pähkleid saab krõbistada järgmise sügiseni.
Pähklikärsakas rikub pähkleid
Pähklisõprade suurim vaenlane on pähklikärsakas (Curculio nucum). Tegu on väikese mardikaga, kes närib noortesse pähklitesse augu, mille kaudu pääseb munema. Munast koorub pähkliuss ehk valge, pruuni peaga tõuk, kes toitub arenevast pähklituumast.
Sügisel pärast pähklite mahapudenemist närivad tõugud ennast läbi koore välja ning poevad põõsa alla mulda nukkuma ja talvituma. Kärsakate arvukuse vähendamise seisukohalt on sügisel kasulik lehed põõsaste alt ära koristada. Parima tulemuse annab see, kui ka põõsaalust mulda on võimalik külmemate ilmade saabudes korduvalt kobestada.