Esimene ja teine katse

Lillekasvatuse õpetaja Merike Aomets tegi otsad lahti juba eelmisel aastal, kui üritas koos õpilastega rukkililli kasvatada. Siis ettevõtmine aga luhtus.

Aianduse juhtõpetaja Anu Käär räägib, et esimesel katsel jäid õied väikeseks, taimed venisid välja ega seisnud püsti. "Eesti on ikkagi sellises kliimavöötmes, kus looduslikku valgust ja päikest on vähe,” märgib Anu.

Kuna õpetajad ja õpilased soovisid 100. sünnipäeva puhul kinkida Eesti Vabariigile midagi väga erilist, asuti taas proovima.

Teisel katsel oli meeskond juba targem. Nüüd said taimed ka küllaldaselt lisavalgust. Käär sõnab, et seekord pingutasid nii õpetajad kui ka õpilased, mille tõttu kandis protsess ka vilja.

Kasvatamise protsess

Rukkilille seemned said mulda oktoobri lõpus, mis tärkasid soojades tingimustes ühe nädalaga. Seejärel paari nädala pärast leidis aset potistamine, misjärel viidi taimed jahedasse kasvuhoonesse (4-8 °C). Seal olid taimed 3-4 nädalat.

"Detsembri keskel tõime taimed sooja kasvukeskkonda, kus 22. jaanuaril avanesid esimesed õied," räägib Merike, "järgmised kaks nädalad tärkavad järjest veel nuppus pungad."

Esimesed kimbud rukkililli on jõudnud juba nii rahvusraamatukokku kui ka Eesti rahva muuseumisse. Kimbuke rahvuslilledega läks täna teele ka president Kersti Kaljulaidile.