Kes on see kummaline putukas orhidee lehel?

 (7)
Foto: erakogu

Lugeja küsib: Leidsin umbes poolteist kuud tagasi sünnipäevaks kingitud kuukinga lehtede vahelt pildil oleva putuka.

Ei lenda, kuid liigub suhteliselt aeglaselt, pikkus kuni 3 mm. Külgedel naljakad ripsmed. Kellega on tegu? Kas ta on ohtlik teistele toataimedele, sh kuukingadele? Igaks juhuks hävitasin putuka peale pildistamist.

Vastab Farm Plant Eesti nõustaja Tiiu Annuk:

Tegemist on puudertäilasega (Pseodococcidae) ehk rahvakeeles villtäiga. Süstemaatiliselt kuuluvad need putukad, alamseltsi kilptäilised (Coccinea). Kõik liigid on oma välimuselt ja bioloogialt ning taimede kahjustamiselt väga sarnased. Puudertäilased on lapiku segmenteerunud kehaga, kolme paari lühikeste, pealtvaates mittenähtavate jalgade ja imemissuistega putukad. Valmikutel on tagakehal pikad niitjad jätked. Keha külgedel igal segmendil on vahaniidike, selle kaudu eritatakse puudritaolist vaha, millega on kaetud kogu putuka keha.

Suurema koguse vahaniitide eritamise tagajärjel tekivad taimedele vatitupsukest meenutavad moodustised, mille all on peidus emane. Pruunikat värvi pikliku kujuga munad munetakse viltjasse munakotti ja koorunud vastsed jäävad esialgu emasisendi ümber oleva viltja katte alla. Vastsed on samuti kaetud vahaja kirmega, neil on kolm paari jalgu ja kergelt segmenteerunud keha. Suurema vastsete arvu korral võivad need valged tupsukesed isegi kuni paari sentimeetri suuruseks kasvada. Areng munast valmikuni kestab temperatuuril +26° C umbes kolm nädalat.

Kahjustavad paljusi erinevaid liiki taimi, kuid tavaliselt on kõige tüütumad toataimedel ja kasvuhoonekultuuridel. Eriti vastuvõtlikud on toakask, flamingolill, roheline aspar, begoonia, kaktused, punajuur, krüsanteemid, ebakrooton, turdlehed, draakonipuu, meelistäht, sõnajalad, viigipuud, fuksiad, gardeeniad, ratsuritähed, koerakoolulised, jasmiinid, kuldvihm, oleandrid, pelargooniumid, säntpoolia, kirinõges ja palmid. Püsivad kahjustused nõrgestavad taimi, eriti kui arenevad järjestikused põlvkonnad ning nad reostavad taime pinda mesineste ja nõgiseentega.

Puudertäilasi on sageli väga raske tõrjuda, kuna nad elavad taimedel raskesti ligipääsetavates kohtades ning kaitsevad end vahaja kattega. Kõigepealt tuleks eemaldada nii palju kolooniaid kui võimalik, lõigata ära ja põletada kahjustatud võrsed ja oksad, pesta taimi veejoaga või eemaldada puudertäid värvipintsliga. See viimane variant on tõhusam, kui kasta pintsel insektitsiidi lahusesse või piiritusse. Sageli on harjamine ainukeseks viisiks eemaldada puudertäid kaktustelt.

Kui põhilised kolooniad on hävitatud kasutada süsteemseid insektitsiide (Actara). Parim tulemus saavutatakse kui kastetakse mulda, sel juhul liigub preparaat juurte kaudu taime ning sinna kus puudertäi toitub. Sageli on just kastmine parim viis tõrjuda kaktustel, sukulentidel või sibulatel esinevaid puudertäilasi, kuid tuleb arvestada, taimel võivad esineda fütotoksilised kõrvalmõjud. Kontaktsed (Decis Mega, Fastac 50) preparaadid pole nii tõhusad, kuna putukat kaitsev vahakiht kaitseb ka preparaadi eest.

Et vältida puhastesse taimekollektsioonidesse puudertäi sissetoomist, peaks uurima kõiki uusi taimi põhjalikult ning neid tuleks hoida eraldi kuu või rohkemgi. Kui osutub vajalikuks puudertäi tõrje, siis tuleb korrata pritsimist kaks või kolm korda järjest iga kahe nädala tagant ja veenduda, et kahjurid on kadunud.



Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare