Tuleb välja, et linnud laulavad kõikjal, ka siis kui pole otsest vajadust vastassugupoolele atraktiivne tunduda. Siiani on tehtud teadustöö tulemusena välja pakutud kolm teoreetilist võimalust, miks nad nii teevad:

  • Üks võimalus on, et linnud märgistavad tõsisemate lauluharjutustega oma territooriumi telvitumiskohas. See teguviis aitab neil hea seista selle eest, et ei tuleks ette suuremaid tülisid toidulaua üle liigikaaslaste vahel.
  • Kuna on teada, et laululinnud võtavad oma viisijuppide laitmatult ettekandmist äärmiselt tõsiselt, võib kaugel maal laulmise põhjuseks olla lihtsalt võimalus harjutada.
  • Lindude testosterooni tase võib juba varakult olla kõrge ja sundida neid laulma.


Marjorie Sorensen Cambridge'i ülikoolist sõitiski siis Zambiasse seal talvituvaid rästas-roolinde vaatlema ja otsima linnulaulu teooriatele kinnitust või ümberlüket.
Sealsetest uurimistulemustest selgus, et linnud elavad sõbralikult koos ja ei lase end häirida liigikaaslastest, samuti ei andnud neilt võetud vereproovid mingit kinnitust testosteroonitaseme varajasest tõusust.

Küll aga kippusid keerukamaid viisijuppe esitavad linnud tihedamalt laulma, seega võibki järeldada, et peamine põhjus, mis linnukeste häälepaelad valla lööb on vajadus oma ettekanded perfektseks lihvida.


Allikas: The American Naturalist, novaator.err.ee