Polli aiandis Viljandimaal on üle 20 hektari õuna- ja pirnipuude all, aga kunagi varem pole sealsed metskitsed nii isukalt maiustanud just õiepungadega okste kallal.

“Varem sõid kitsed talvel pihlaka- ja pajuvõrseid, aga nüüd võtavad nad meie aiast ainult rõngasoksi koos pungadega, need on toitainerikkad,” räägib vanemteadur Univer, selgitades seda asjaoluga, et metskitsedel on tekkinud mingi uus toitumisharjumus, sest pihlakaid nad enam ei taha.

Noori puid oli tänavu ka hiirtel lume all hea närida, hangede otsas aga maiustasid näljased jänesed, kiskudes puukoort lahti.

Nüüd, kus lumi sulanud, on kahjud näha. Ühes talus olid hiired kogu pajuheki alt ära söönud, teises kohas närinud isegi noori sarapuid. Hiired ja jänesed võtavad tavaliselt ette 1–5aastaseid viljapuid, kitsed 3–7aastaseid puid.

Vigastatud puid peab kohe ravima hakkama

“Kõiki haavandeid, mis on puudele tekkinud, olgu hiire-, jänese- või kitsekahjustused, tuleb kohe ravima hakata,” rõhutab Seedri Puukooli peremees Elmar Zimmer Viljandimaalt. Ta soovitab nüüd igal aiapidajal hoolikalt oma puid uurida ning vigastatud kohti pookevaha või õlivärviga määrida.

Zimmeri hinnangul on parim vahend puude ravitsemiseks Arbokol, kuna see moodustab puuhaavale otsekui veniva libeda kile, nii et lõikehaavaga koht saab edasi kasvada. Samas näiteks õlivärv ei veni puukasvule järele.

Lumeraskusega on oksad murdunud ka marjapõõsastel, eriti räsitud on just hapramad vaarikapõõsad ja igihaljad ilupuud, millelt talvel lund maha ei aetud. Lääpavajunud marjapõõsaid tuleb toestada ja vigased oksad maha lõigata. Neil sortidel, kus osa oksi on pikemad, tuleks ka need lühemaks lõigata, et moodustuks ühtlane põõsas.

“Kui viltuvajunud elupuul on külgoksad ülespoole läinud, siis tuleb liiga kooldunud ladvaosa maha lõigata, külgoks kasvab siis uueks ladvaks,” annab nõu aiandusliidu endine tegevjuht Valdur Miller.

Praegu ongi paras aeg aedades viljapuid lõigata ja seda kuni aprilli lõpuni ehk kuni õunapuude pungad hõbedaseks muutuvad. Aiandusagronoom Väino Eskla Harjumaalt soovitab kõigepealt ette võtta murdunud ja kitsede-jäneste räsitud oksad.

Osa puid tuleb lõigata nüüd, osa suvel

Tüvede ja põhiokste suuremate vigastuste puhul tuleks need linase või puuvillase riidega kinni siduda, enne aga haav aiavaha või peitsiga katta.

“Kui puu on väga suures ulatuses päris puiduni ära näritud, siis ei päästa enam miski,” hoiatab Eskla. Samas, kui on vähegi lootust, et puu jääb elama, pole agronoomi hinnangul vaja kohe raiuma hakata, vaid tuleks haavad kinni katta ja jääda ootele, mis puu teeb.

“Kui selline puu läheb ikkagi lehte, soovitan mingi leheväetise või kastmisväetisega puuvõra üle pritsida, et puu saaks toitaineid juurde,” ütleb Väin Eskla.

Ta rõhutab ka, et külmakahjustusega oksi ei tasu praegu lõigata – see puudutab eelkõige õrnemaid maguskirsi- ja ploomisorte, aga pakasekahjustusi võib olla ka pirni- ja õunapuudel. Sel juhul on koorealune kiht pruuniks või mustaks tõmbunud.

“Külmakahjudest ei saa kohe täpselt aru. Alles siis, kui puu on täislehtinud, hakkavad võimalikud kahjustused välja tulema – kas oks kuivab ära täies ulatuses või ainult osaliselt, nii et neid puid on parem suvel lõigata,” selgitab Eskla.

Aednikud ennustavad tänavu ka paremat õunasaaki kui mullu, samas ei elanud osa külmakartlikke sorte talve üle. Külmakahjustusi said õunapuudest näiteks ‘Kaja’, ‘Karamba’, ‘Sputnik’ ja ‘Teremok’.