Kirju liilia on ehteks igale lillepeenrale
Liilialiste sugukonda kuuluvat kirjut liiliat (Lilium martagon) võib looduses leida kasvamas Ida-Siberist kesk-Euroopani. Kasvab ta enamasti rohtja alarindega metsades, põõsastikes ja mägiaasadel kuni 2400 m kõrgusel. Kaunite õite tõttu on ta ka armastatud koduaedade taim.
Oma toredate, üleskaardunud õitlehtede tõttu teatakse kirjut liiliat ka nimetuse all türgi liilia. Sellele viitab ka sõna martagon, mis tuleneb türgi keelsest sõnast ja tähendab tõlkes turbanit.
Olenevalt kasvukoha mullaviljakusest võib kirju liilia kasvada 50-180 cm kõrguseks. Vaatamata suhteliselt kõrgele kasvule ei vaja taimed erilist toestamist, kuna nende vars on üsnagi tugev ja jäik.
Kirju liilia turbanit meenutavad õied avanevad juuni lõpus-juulis. Mitte just kõige meeldivamalt lõhnavaid õisi võib ühel taimel olla kuni 50. Harilikult lillakasroosat värvi õitel on tumepunased täpid, aga on ka hulgaliselt teisendeid ja vorme, millede õite värvus varieerub valgest mustjani.
Nii näiteks on Lilium martagon var. Album teisend puhasvalgete õitega, Lilium martagon var. Albiflorum teisend aga roosatäpiliste valgete õitega. Kirju liilia valge teisendi ristamisest Hansoni liiliaga (L. hansonii) on tänaseks saadud kõikvõimalikes toonides kauneid aretisi, mida nimetatakse Martagon-hübriidideks.
Tegemist on pikaealise, vähenõudliku ja külmakindla taimega, kes saab hakkama väga mitmesugustel muldadel. Kasvab ühtviisi hästi nii päikese käes kui poolvarjus aga ka lausa varjus. Kuigi kirju liilia pole mullastiku suhtes kapriisne, eelistab ta nõrgalt aluselist ja niiskemapoolset, kuid vett hästiläbilaskvat mulda. Liigniiskes mullas, kuhu kogunevad sademeveed hakkavad liiliasibulad kergesti mädanema.
Ühel kohal võivad taimed kasvad aastaid, ilma et neid peaks ümber istutama. Kui tekib vajadus seda teha, on selleks parim aeg sügis – august või september. Kollased sibulad istutatakse umbes 12-15 cm sügavusele. Paljundada saab nii sibulasoomustega kui seemnetega. Metsistumise vältimiseks tuleks taimedel peale õitsemist õisikud koos varrega kohe maha lõigata. Vars koos männasena asetsevate lehtedega jääb alles – see aitab sibulasse varuaineid koguda ja seda talvitumiseks ja tulevaks õitsemisperioodiks ette valmistada.
Lillepeenras võib kirju liilia olla nii uhkeks soolotaimeks kui moodustada kauneid rühmi. Kirjule liiliale annavad head fooni hostad ja sõnajalad. Kuidas ja kellega kirjut liiliat kokku sobitada, sõltub iga aiapidaja maitse-eelistustest. Kirju liilia sobib hästi ka lõikelilleks.
