Kirjulehine piimalill – justkui värske lumi kataks lehti
Taim on pärit Põhja-Ameerika keskosast. Kuuludes piimalilleliste (Euphorbiaceae) sugukonda eritab ka kirju piimalill mürgist piimmahla, mis tundlikematel võib põhjustada nahaäritusi.
Inglise keeles teatakse taime nimetusega suvelumi või lumi mägedes (snow in sommer, snow on the mountain), nimetuse all lumi mägedes teatakse taime ka saksa keeles (schnee auf dem berge). Tõepoolest, taime silmitsedes jääb mulje, justkui oleks muidu rohelisele taimele äsja sadanud värske valge lumi.
Põõsasja kuju ja püstise kasvuga kirju piimalill saavutab olenevalt sordist kasvukõrguseks kuni 70cm. Alumised lehed on rohelised, suured ja munajad, varte tippudes olevad lehed aga laia valge servaga. Õitsema hakkab piimalill alles suve teisel poolel, augusti lõpus, septembri alguses. Vaevumärgatavad väikesed, rohekasvalged õisikud on ümbritsetud valgete kõrglehtedega.
Piimalille kasvatamine pole keeruline. Taime võib ette kasvatada (külv teha märtsis), kuid üsna edukalt saab piimalille kasvatada ka külvates seemned kohe kasvukohale. Ettekasvatatud taimed istutada õue alles peale öökülmade möödumist.
Kasvukoht võiks olla päikseline, eelistab vett hästiläbilaskvat ja rammusat mulda. Raskes mullas ja varjus kasvades ei edene hästi ja õitsemine on kasin. Kuumale ja kuivale peab taim aga vapralt vastu. Seetõttu sobib piimalill hästi kiviktaimlasse. Kirju piimalill on hea kaaslane eredavärvilistele suvelilledele, hästi kasvab ta ka amplis.
Kirju piimalill on ka hea lõikelill - vaasis püsib ta võrdlemisi pikka aega. Eelkõige sobib ta lillekimpudesse ja -seadetesse, aga miks mitte kasutada teda vaasis vaid üksiklillena. Piimmahla eritumise peatamiseks kasta äsja lõigatud varred korraks kuuma vette.
