Kirsipuid kimbutab lehevarisemistõbi
Kas süüdi on liigne kuumus või kuivus või mõne toitaine puudus või on tegu hoopis mingi haigusega? Kuidas mõjub puudele lehtede enneaegne kaotus? Mida ette võtta?
Vastab VÄINO PALLUM
Kirjale lisatud kollakate täpiliste lehtede põhjal saab väita, et tegu on seenhaigusega, kirsipuu-lehevarisemistõvega, mida tekitab seen Blumeriella jaapii. Haigus tabab nii hapu- kui maguskirsipuid, harvem nende naabruses olevaid ploomi- ja kreegipuid.
Lehtede ülaküljele tekib arvukalt väikesi violetjaid kuni punakaspruune täpikesi ja väikseid ümaraid laigukesi läbimõõdus 0,5–2 mm. Haiguse süvenedes võivad laigukesed liituda. Laikude vastas lehe alaküljel moodustuvad patogeeni lülieostega eospadjandid, mis võivad olla värvuselt hallikad kuni roosakasvalkjad.
Nakatunud lehed kolletuvad ja varisevad juba juulis. Lehtede varajase kaotamise tõttu jäävad viljad väikeseks. Ka järgmise aasta saak väheneb tugevasti. Noored võrsed ei puitu korralikult ja võivad talvekülmast kahjustuda. Taolised puud aga haigestuvad kergesti ka hõbelehisusse.
Haigusetekitaja seen nakatab veel kirsivilju. Eriti kannatavad selle all hilised sordid. Viljadele tekivad sissevajunud pruunikad laigukesed. Kirsid pehmenevad, muutuvad vesiseks, lõpuks pruunistuvad üleni.
Lehevarisemistõbi levib kiiresti sademeterikkal kasvuperioodil, lisaks soodustavad seda puudulik agrotehnika ja muude puid nõrgestavate tegurite kokkusattumus.
Tänavune niiske ja jahe kevad oli just nagu loodud selle haiguse arenguks.
Patogeen talvitub peamiselt varisenud lehtedel kott- ja lülieostena. Need nakatavad puid aprilli lõpul või mai algul pärast esimest sooja vihma.
Kasvuperioodil kandub nakkus edasi lülieostega, vahendajaks tuul ja veepiisad. Eriti õrnad haiguse suhtes on noored lehed.
Sortidest on lehevarisemistõvele vastuvõtlikumad ‘Läti madalkirss’ ja ‘Kampesur’, vastupidavam aga ‘Nõmme liivakirss’.
Haiguse vastu aitab, kui hoiate puuvõrad optimaalse tihedusega, et vihma järel saaksid lehed kiiresti kuivada.
Varisenud lehed koguge kokku, komposteerige või põletage sügisel.
Sügisel kaks nädalat enne lehtede täielikku varisemist pritsige puid karbamiidilahusega (400 g/10 l).
Kevadel enne puude õitsemist, kui õienupud on juba eraldunud, pritsige puid Chorus 75 WGga (2–4 g/10 l) või Topas 100 ECga (6–8 ml/10 l). Kohe pärast õitsemist korrake pritsimist Topas 100 ECga.
