Kirsstomatite kasvatamine Puna aiandis algas hollandlase apsakast

 (4)
---

Kui tuleb kommiisu, pistke parem põske pisike magus kirsstomat. Ja kindlasti selline, mida on küpsetanud meie põhjamaise suve päike.

Kirsstomateid, mis toodud Hollandist, Hispaaniast ja mujalt soojematest maadest, on poes saada aasta ringi. Juuli lõpust oktoobrini tasub aga köögivilja-letist otsida eestimaiseid pisitomateid. Märkamata ei saa jääda karbikesed, mille sildil on ilus eesti nimi Puna Aiand ning laialt naeratav tomatinägu.

Võin kinnitada, et väike 250-grammine karbike saab kiirelt tühjaks, sest pisikesed tomatid on lihtsalt niivõrd head – kõige ehtsama tomatimaitse ja -lõhnaga, magusad, mõnusad näpu vahele võtta. Pole mingi ime, et eelmisel aastal müüdi Pärnumaal Audrurannas tegutseva aiandi kirsstomati kogusaak – 8 tonni – vaevata maha. Magusate tomatikommide suurimad austajad on mõistagi lapsed.

HOLLANDLASE APSAKAS
Pisikeste tomatitega jändamine on töömahukam kui tava-tomatikasvatus, sest väikeste viljade valikuline korjamine kobarast võtab rohkem aega. Ka saak on poole väiksem.

“Kasvatasime aastaid tavalist tomatit, väga head sorti ‘Cindel’. Polnud mõtteski hakata kirsstomatiga tegelema,” räägib aiandi omanik Aare Jürgenson. “Kõik sai alguse juhusest.”

Lugu oli selline. “Neli aastat tagasi ostsime nagu ikka Scheteligist sordi ‘Cindel’ seemne. Taimed kasvasid kahtlaselt kiiresti ja venisid kätte ära, kuid kasvukohale – meil on kütteta kasvuhooned – ei saanud veel istutada. Pidime hakkame juba kobaraid piirama, nimelt ei tohi esimeses kobaras olla üle 4–6 vilja. Sõber helistas, et kas sul on ka tomatiga mingi jama.”

Selgus, et kõik Eesti kasvatajad, kes olid tellinud sorti ‘Cindel’, said hoopis kirsstomati seemne. Hollandis oli pakendamisel üks tööline masinasse lihtsalt vale seemne valanud. Kokku müüdi meil u 100 000 sellist seemet. Hollandlased mõistagi kompenseerisid oma eksituse.
Aare Jürgenson: “Mina panin kasvama 6500 taime. Kasvatasime saagi üles ja müüsime turul odavalt, 10 krooni kilo, maha. Järgmisel aastal aga külvasin juba teadlikult 1000 kirsstomatit, et sortimenti laiendada.”

KOBARAS KUNI 60 VILJA
Rahvale pisikesed magusad Pärnumaa tomatid meeldisid. Tänavu kasvab Puna Aiandis juba 4500 taime. Sorte on kaks: punase viljaga ‘Cherry Nectar’ ja ‘Cherry Bell’. Ühel aastal prooviti ka üht kollast sorti, aga see oli vähem saagikas.

Esimese küpse tomatimammu pistis Aare Jürgenson tänavu suhu 30. juunil. Esimene saak korjati ja viidi müügile juuli keskel.

Tomatid kasvavad Puna Aiandis klaasvilla matil. Tilguti kaudu saabub 12 korda ööpäevas kastmisvesi, kuhu on täpselt doseeritud vajalikud toitained. Aare Jürgenson märgib rahulolevalt, et tänu täpsele väetamisele on nende aiandi tomatite nitraadisisaldus isegi alla lubatud normi.
Igal taimel lastakse kasvatada 8–9 kobarat. Augusti algul lõigatakse latv maha, et taim jõuaks oma arvukad viljad valmis küpsetada. Ühelt taimelt saab 2–3 kg saaki.

Suurte kobaratega tomatitaimede rivi on ilus vaadata. Kuuleme, et ühes kobaras võib olla 20–60 pisikest tomatit ning et üks vili kaalub keskmiselt 15–20 g. Viljad valmivad kobaras eri ajal, sellepärast tuleb neid sealt valikuliselt noppida. Päris punaseks ei saa lasta tomatitel küpseda, sest siis muutuvad nad pehmeks ega kannata enam vedu.

---

Pisikesed kirsstomatid on nii maitsvad, et pole suutnud isegi nende kasvatajat Aare Jürgensoni ära tüüdata. “Arvan, et päeva jooksul söön oma sada tomatit küll ära. Kui mööda lähen, pistan jälle suhu. Kirsstomatid on head kommi asendajad, aga sobivad hästi ka suitsu asemel,” kuuleme nutikat soovitust neile, kes tahaksid suitsetamist maha jätta.

Jutu sees ütlen kogemata kirsstomatite kohta viinamarjatomatid. Aare Jürgenson parandab selle vea kohe: “Kirsstomatid on ümmargused, viinamarjatomatid piklikuma kujuga ning veidi magusamad. Ploomtomatid on aga väikese ploomi suurused.”

Viimased kobarad korjatakse tühjaks oktoobri lõpus ja siis läheb külmkasvuhoonete kompleks talvepuhkusele.

Kuigi Eesti väiketootjatel on enamasti raske suurtesse poekettidesse oma kaubaga sisse saada, algas Puna Aiandi koostöö Rimiga mõni aasta tagasi lihtsalt. “Parajasti käis suur Eesti toidu kampaania ning kodumaine köögivili oli teretulnud. Oma kaubale tuli aga panna ka ilus eesti nimi. Kuna mind kutsutakse juuksevärvi pärast Punaks, oligi kõige lihtsam see ära kasutada. Logo joonistasin samuti ise,” räägib Aare Jürgenson.

KURGID JA SUVELILLED
Peale kirsstomatite kasvatab Puna Aiand endiselt ka tavalisi, suure viljaga tomateid. Tänavu prooviti ostjate nõudmisel esmakordselt Eesti sorti ‘Vilja’, millega Aare Jürgenson on ülimalt rahul: “Tomatid on väga ilusad ja maitsvad, mõni kaalub lausa 250 grammi.” Kogu sortiment on müügil ka Tallinnas Nõmme turul.

Aare ja Angela Jürgensonist said aiandi omanikud 1996. aastal. Tänu nende ettevõtlikkusele käib kunagises Pärnu kalurikolhoosi aiandis, mis vahepeal lagunes ja maltsa kasvas, taas elu.

Kasvuhooned võeti kasutusele järk-järgult löövide kaupa. Põhjalik renoveerimine oli 4 aastat tagasi koostöös Scheteligiga. Karkass tehti ümber ning kaeti topeltkilega, paigaldati tilkkastmissüsteem.
Algul kasvatati ainult tomatit, kolm aastat tagasi võeti sortimenti ka suvelilled. Väiketaimed ostavad nad Scheteligilt ja Selteretilt. Juulis, kui suvelillede all olnud pind on tühjaks saanud, läheb asemele lühike kurk.

Artikkel ilmus ajakirja "Maakodu" septembri numbris.



Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare