Kiusajad lehe ja juure all
Lehetäi
Sellele pool-läbipaistvale rohekale putukale meeldivad noored lehed ja võrsed. Kahjustuse tõendiks on kärbunud servadega lehed ja õied. Lehetäid võib sageli leida rooshibiski võrsetippudes ja toasõnajalgade noortel lehtedel.
Tõrje. Lehetäi kogumikud saab voolava vee all taimelt hõlpsalt maha pesta. Seejärel pritsige taime rohelise seebi piimja lahusega.
Kilptäi
Vahakilbiga kaetud liikumatu kahjur pesitseb lehtede alumisel (vahel ka pealmisel) küljel, varrel või tüvel. Kilptäid levivad esimese kasvujärgu vastsete abil, kes kanduvad taimelt taimele õhuvooludega. Nad eritavad ka kleepuvat nestet, mis kahjustatud lehepinnalt vastu läigib. Eriti armastavad nad tugevate nahkjate lehtedega taimi: palme, viigipuid, loorberipuud, kliiviaid jt.
Tõrje. Kilptäid ja nende neste peske pehme lapiga taimelt maha, laske lehtedel kuivada ning pritsige siis taime mõne toataimekahjuritele mõeldud aerosoolmürgiga. Tõrje on mõjusam, kui tõmbate pritsitud taimele ümber kilekoti. Ärge jätke sellist taime elutuppa, vaid tõstke ta ööpäevaks eraldi ruumi.
Villtäi
See kahjur on end ümbritsenud valge vatitaolise kirmega. Ta peitub amarülliliste ja palmiliste lehekaenlasse (tüve ümbritseva kiu vahele) või kaktuste näsade vahele.
Tõrje. Esmalt katsuge piirituselahusesse kastetud pintslikesega kahjureid taimelt eemaldada, seejärel pritsige aerosoolmürgiga.
Kasvuhoonekarilane
Tema elutseb tipmiste lehtede alumisel küljel. Taime liigutamisel tõusevad need väikesed valged vahakirmeliste tiibadega putukad lendu ja laskuvad hiljem oma kohale tagasi. Kui karilasest ei õnnestu kohe lahti saada, hakkavad lehed mõne aja pärast kahjurite eritatud mesinestest läikima ja kleepuma. Sellel pinnal hakkab arenema tahmtõbi. Osa kahjustatud lehti kolletub ja pudeneb.
Tõrje. Kasvuhoonekarilast on toatingimustes väga raske tõrjuda. Olge uusi taimi koju tuues väga tähelepanelikud ja kontrollige neid eelnevalt, eriti gerberat, fuksiat, rooshibiski, mürti, pelargooni ja tsineraariat. Et kasvuhoonekarilasest täielikult lahti saada, viige tõrjet vajavad taimed suvel aeda või rõdule ja pritsige taimekaitsemürgiga.
Harilik kedriklest
Ta ei ole tavaline putukas, vaid ämblikulaadne. Kahjustuse tunneb ära lehtedel ning leheroo ja varre ühinemise kohal oleva võrgendi järgi. Vastu valgust vaadates on näha võrgendiniitidel liikuvaid lesti. Eriti sageli kahjustab kedriklest luuderohtu, mistõttu lehed kolletuvad ja hiljem kuivavad. Rohkem on ohustatud ka marantalised ja ebakrooton.
Tõrje. Peske taim voolava vee all võimalikult puhtaks, laske kuivada ning seejärel pritsige mürgiga.
Allikas: Targu Talita
