Terraariumis on taimedele tagatud stabiilsed kasvutingimused – taimi ei kimbuta tuuletõmme, seal on ühtlane soojus- ja niiskusrežiim. Terraarium võib olla nii avatud kui suletud (nt perforeeritud klaasiga või spetsiaalse, valgustust sisaldava kaanega). Kaetud terraariumi puhul on taimed kaitstud tolmumise eest. Erinevalt pudelaiast, mis suletakse õhukindlalt korgiga, pole terraariumaed päris õhukindlalt suletud.

Terraariumiks sobivad suured klaaspurgid (ka nn klaasmullid), ostetud või iseehitatud spetsiaalsed klaaskastid. Terraariumina võib kujundada terve seina või vaid osa sellest. Terraariumiks sobib ka vana, seismajäänud akvaarium. Kui vana akvaarium on veel varustatud kaane sisse ehitatud valgustusega, saab suurepärase terraariumi taimede kasvatamiseks. Valguse kustumist-süttimist saab reguleerida taimeriga, mis ühendatakse valgustusega.

Taimede valik sõltub terraariumi suurusest ja selle hilisemast asukohast.

Lahtises terraariumis on hea kuiv keskkond, mis sobib mitmesuguste sukulentsete taimede (sh kaktuste) kasvatamiseks. Kaetud terraariumis on õhuniiskus kõrgem ja seal saab edukalt kasvatada niiskuslembeseid taimi (nt mitmesugused väksemad sõnajalad). Oma kapriissuse tõttu sobivad terrariumis kasvatamiseks ka lihasööjad taimed.

Terraariumi võib kujundada vaid üht liiki taimedest või näiteks ühest piirkonnast pärit taimedest. Kuid üldjuhul sobivad terraariumisse kasvama väiksemad ja aeglasema kasvuga taimed. Ühte terraariumisse sobivad kokku taimed, kel on sarnased nõuded valgusele, mullale ja niiskusele.

Liigse vee äravalgumiseks peab terraariumi põhjas olema umbes 2-3cm paksune drenaažikiht, milleks sobib kergkruus, jämedam liiv või kiviklibu. Seejärel võiks olla veidi puusütt, mis seob endaga terraariumis tekkivad kahjulikud ühendid.

Terraariumis kasutatav muld valitakse vastavalt taimede nõuetele mulla suhtes, kuid see võiks olla pigem toitainetevaene. Samuti peaks muld olema vaba haigustekitajaist, kahjureist ja umbrohuseemneist.

Taimede istutamisel arvestada, kas terraarium jääb vaadatavaks igast küljest või mitte. Vastavalt sellele istutatakse kõrgemad taimed keskele või tagumisse äärde. Et oma terraariumimaailma loomisel asjad ladusalt kulgeks, võiks teha eelnevalt joonise.

Terraariumitaimi ei väetata, kuna see soodustab liigset kasvu ja kogu terraarium kaotab ruttu oma kauni väljanägemise. Kui taimed on istutatud, siis neid kastetakse vaid põgusalt. Edasise kastmisega tasuks olla ettevaatlik. Kui terraarium on suletud, eraldub sealt ka vähem niiskust ja taimede kastmise vajadus väheneb veelgi. Küll aga võiks aegajalt õhu ringlemise jaoks terrariumi kaant avada, eriti juhul kui terraariumi seintele koguneb liigselt vett. Avatud terraariumi puhul on niiskuskadu suurem ja aeg-ajalt tekib vajadus taimi siiski kasta (olenevalt olukorrast, kas kord nädalas või kuus). Kui mõni taim muutub liiga suureks, siis teda kärbitakse, haigestunud taimed aga eemaldatakse.

Toa pimedamatesse soppidesse sobib suurepäraselt valgustusega varustatud terraarium. Muul juhul peaks terraariumi asukoht olema valges, kuid suvise otsese lõunapäikese eest varjatud kohas. Ka ei ole hea asukoht küttekehade läheduses. Küttekehade läheduses ja otseses lõunapäikeses tõuseb temperatuur liigselt kõrgeks, mis võib viia taimede hävimiseni.

Terraarium võib kaunistada nii kodu kui kontorit, samuti sobib ta aktiivselt ringi liikuvatele inimestele, kel pole mahti taimedega pidevalt tegeleda.