Kodumaine arbuus – tundub uskumatu, aga siiski tõsi
“Laatadel ei usuta, et tegu on Eesti arbuusiga,” räägib Võrumaal sadat arbuusitaime kasvatav Reeno Sikk. “Jube palju peab reklaami tegema. Inimesed lihtsalt ei tea, et ka Eestis on võimalik arbuuse kasvatada.”
Samas tõdeb mees, et oma osa on ka hinnal, mis võib ostjaid eemale peletada. Poes, näiteks Võru Maksimarketis või Lõunakeskuse taluturul on kodumaise mahearbuusi kilo välismaisest tavakaubast euro võrra kallim.
Teist aastat arbuuse ja meloneid kasvatav Reeno Sikk arutleb, et kui teaks ette, millise ilmaga aasta tuleb, võiks rohkem taimi maha panna, see aitaks ka hinna allapoole viia. “Arbuuse saab kasvatada avamaal, aga ilm mängib siin oma rolli.”
Tänavust saaki hindab ta heaks. Sooja oli piisavalt ja kui tundus, et taimed vajaksid kastmist, avanesid vähemalt nende kandis nagu tellimise peale ka taevaluugid.
Palamuse laadale läheb 30kilone nunnu
Tartu linna piiril kasvatavad meloneid ja arbuuse Kalju ja Anne Saar. “See on nii lollikindel asi, me pole ühelgi aastal ilma saagita jäänud,” ütleb naine. Tõsi, nende taimed sirguvad kilehoone troopilistes tingimustes.
Melonite ja arbuuside viljelemist võrdleb aiandushuviline paar kasvuhoonekurkide kasvatamisega. Taimed tuleb samal ajal maha istutada ja hiljem külgvõsusid piirata.
“Hommikul, kui tulen, on kasvuhoone magusat lõhna täis,” räägib Anne Saar augusti lõpu kohta, mil nina tunneb küpsete melonite korjamisaja ära. “Usun, et arbuuse võib ka väljas kasvatada,” arvab ta.
Harri Poom kasvatab Pärnumaal Saare-Tõrvaaugu aiandis arbuuse ja meloneid pea poolel hektaril, neist väiksemat osa kasvuhoones ja suuremat avamaal. Tänavune kuum suvi on arbuusid hoolega paisuma pannud.
Palamuse laada nunnukonkursi jaoks loodavad nad saada lausa 30kilose nunnu. Tegu on sordiga ‘Carolina Cross’, mis on mujal maailmas andnud isegi 200kiloseid hiiglasi.
Magusad viljad kasvavad kuiva augustiga
Mitu kasvatajat tunnistab, et eelmise aasta suvi oli arbuusidele soodsam kui tänavune. Jõgevamaa talunik, kes ei taha pikanäpumeeste hirmus oma nime ega asukohta avaldada ütleb, et viiest aastast kahel on saak ikaldunud, kahel olnud üsna hea ja ühel aastal keskmine.
Tema pea poolel hektaril laiuv põld andis parima saagi eelmisel suvel, kui oli palju sooja ja ka vett jagus piisavalt.
Tänavune hooaeg nii hea ei olnud. Ilm oli heitlik, taimede põllule katteloori alla istutamise järel sadas palju ja oli jahe. Viljade moodustumise ajal, kui arbuus vajab kõige rohkem vett, kimbutas aga põud.
Kõige magusamad arbuusid kasvavad siis, kui augustis on soojad ja kuivad ilmad. Tänavu sadas aga tublisti.
Kui valida varajased sordid, on arbuuside kasvuperiood kõrvitsate omast lühem. Mõlemad taimed saab pärast öökülmi välja istutada, kuid kui kõrvitsad korjatakse ära septembris, siis arbuuside koristusaeg on juba augustis. Ometi pole arbuusikasvatus siinmail eriti levinud.
“Inimesed ei viitsi arbuusidega vaeva näha,” arvab Rita Luhaoja, kelle pere on Pärnumaal juba 50 aastat arbuuse kasvatanud.
Kusjuures nemad istutavad pärast öökülmi taimed avamaale ja ei kata neid katteloori ega kilega. Ka kastmisega ei tule suurt vaeva näha.
Luhaoja sõnul oleneb palju põllu asukohast, see peaks olema tuulte eest varjatud ja päev otsa päikese käes. “Oskusi on ka vaja,” tunnistab naine pärast järelemõtlemist.
