Kodumaiseid seemneid on liiga vähe saada
Seemneid ja istikuid müüva Akone OÜ agronoom Aivo Maiste ütleb, et neilt nõutakse palju Eesti sorte, aga pakkuda on vähe. Eesti köögiviljaseemne kasvatamine kuivab kokku.
Maiste sõnul küsivad kauplused seemet sortide järgi , kusjuures eelistatakse eestimaiseid.
“Tavaliselt soovitakse esimeseks kodumaist, ja kui seda pole, siis lepitakse mõne välismaisega,” lisab Maiste. Pingerivi eesotsas on Eesti tomatid ‘Visa’, ‘Erk’, ‘Malle’ ja ‘Valve’, kodumaised herne-, aedoa- ja rediseseemned. Eriti nõutud sort on Eesti porgand ‘Jõgeva Nantes’. Seda ei jõuta nii palju kasvatada kui vaja.
Kes kasvataks astreid?
Ainsana kasvatab kodumaist köögiviljaseemet Jõgeva SAI. Seal toodetakse tomati, aedherne, aedoa, sibula, kapsa, redise, porgandi jmt seemneid.
Esimesed ilusad värvipakkides seemned tulid Eestisse rohkem kui kümme aastat tagasi. Päris alguses saadi palju välismaiseid seemneid isegi humanitaarabina, sest oma maal ei tohtinud realiseerimisaja ületanud seemneid müüa. Praegu jäävad seemnepakid järjest kergemaks ning hinnad tõusevad.
“Aiapidajad on kogenud, et paljud välismaa seemned ei sobi meile,” räägib Jõgeva SAI direktor Mati Koppel. “Nad on meie kliima jaoks liiga pika kasvuajaga, haiguskindlus oli siinsetes oludes madal ning osa maitseid ei meeldi meie inimestele.”
Koppel lisab, et välismaised sordid vahelduvad lettidel liiga ruttu. Kui leitakse mingi sort, mis meie aedadesse hästi sobib, siis pahatihti seda järgmisel aastal enam letil pole.
Oma köögiviljaseemet meil veel pisut on, kuid lilleseemneid ei kasvatata praegu Eestis enam üldse. Kõigi seemnete puhul tuleb Koppeli sõnul arvestada autoriõigustega.
Seemneid saab kasvatada siis, kui sordiomanik lubab, aga näiteks ühtki astrisorti meil viimastel aastakümnetel aretatud pole ja see lünk vajaks täitmist.
Osa seemneid kasvatatakse Jõgeva SAI enda põldudel, osade kasvatamiseks olid lepingud sõlmitud talunike ja eraettevõtjatega. Neid on alles jäänud vähe.
Kuningas hakkab väsima
“Hakkan ära lõpetama,” kinnitab üks väheseid alles jäänud seemnekasvatajaid Eino Tuulik Saaremaalt Kaarma vallast. “Porgand oli mullu viimast aastat, tänavu panen maha ainult hernest.”
Ta kurdab, et 70. eluaasta läheneb ja jõudu jääb vähemaks.
Tuulik on kasvatanud köögiviljaseemneid 25 aastat. Parimatel aastatel kasvatas mees, kes on pälvinud Saaremaa seemnekuninga hüüdnime, lisaks hernele ja porgandile veel rediseseemet ja peediseemet.
Kõik toimis hästi, kuni seemned ostis kasvatajalt ära Eesti Sordiseeme. Kui seal omanikud vahetusid, tekkisid hinna- ja raha kättesaamise mured ning suhted said otsa. Praegu käib äri Jõgeva SAIga, kes annab paljundamiseks seemne, tunnustab põllu ning ostab saagi.
“Põld tuleb tunnustada ja analüüsid teha, see maksab tuhat krooni,” valgustab Tuulik seemnekasvatajate elu. “Seemnekasvatus tasub ära ainult siis, kui on head saagid.”
