Kodune maasikapeenar - multšiga või ilma?
Sõna multš tuleb inglise keelsest sõnast mulch, mis tõlkes tähendab mullapinna kattena mulla niiskuse säilitamiseks ja umbrohutõrjeks kasutatavaid materjale nagu pehkinud õled, puulehed, turbamuld, saepuru vms.
Looduslikud multšid
Looduslikku multši võib maha laotada nii värskelt istutatud kui saaki kandvasse peenrasse kogu kasvuperioodi vältel. Küll võiks enne mahalaotamist jälgida, et muld oleks niiske ja kobestatud, multškihi paksus võiks olla 5-10cm. Kui värskelt istutatud maasikapeenras pole nii oluline, millal multši laotada, siis juba kandeeas marjapuhmaste ümber võiks multši laotada hiljemalt õitsemise lõppfaasis. Kuna looduslikud multšimaterjalid kipuvad kõdunema-lagunema ja umbrohud läbi kasvama, siis tuleb neid igaaastaselt uuendada.
* Sõnnik. Sõnnikumultš hoiab maasikapeenras niiskust, parandab mullastruktuuri ja on ühtlasi ka väetise eest. Multšiks kasutatav sõnnik peaks olema aga suhteliselt õlerikas. Ei sobi väga värske ega saepuru- ja turbasegune sõnnik.
* Puitlaastud ja saepuru. Puitlaastu või saepuru kasutamisel jälgida, et see oleks jämedakoeline. Hästi sobib jäme puitlaast või puukooremultš. Peenike saepuru aga ei sobi, kuna see jääb küpsete marjade külge vähendades nende väljanägemist ja kvaliteeti. Samuti hakkab peenike saepuru maapinnal hallitama.
* Põhk. Mahalaotamise lihtsustamiseks (eriti kui on tegemist pikkade kõrtega) võiks põhu eelnevalt peenestada (hekseldada). Ka võiks jälgida, et põhk oleks võetud umbrohupuhtalt põllult, ta ei tohiks olla hallitanud ja kopitanud. Põhumultš, mis on laotatud sügisel kaitseb lumevaesetel talvedel maasikataime juuri külma eest, ent kevadel võib takistada maa soojenemist.
* Hein. Hädapäraselt saab kasutada, aga negatiivseks pooleks asjaolu, et hein hakkab maapinnal hallitama, eriti kui on jahedapoolne ja vihmane suvi. Ka tükivad küpsed marjad sarnaselt peenikesele saepurule kuiva heinaniite külge jääma.
Kunstlikud multšid
Kunstlikust materjalist multše tuleb niiskele maapinnale laotada vahetult enne istutamist sest hilisem mahapanek on ääretult tülikas või peaaegu võimatu. Maapinnale laotades jälgida, et servad saaksid korralikult kinnitatud kuhjates äärtele mulda või kive. Erinevalt looduslikest multšidest püsivad kunstlikud multšid maasikapeenras aastaid, kiirendavad ja ühtlustavad marjade valmimist ja hoiavad maasikapeenra umbrohupuhta.
* Must kile. Enne kile peenrale asetamisel jälgida, et maa oleks piisavalt märg, sest hilisem maa märgumine on väga aeglane. Peenar peaks olema puhas suurtest kividest ja mitmeaastaste umbrohtude juurtest. Ka võiks peenar olla veidi kõrgem, nii ei jää kile alla seisvat vett, mis ohustaks taimi. Kile tuleks paigaldada nii, et tuul ei pääseks seda lahti kangutama. Kilemultšiga peenras on taimede areng kiirem ja saak valmib varem. Talvekahjustusi võib esineda lumevaesetel talvedel. Samuti võib olla madalamatel aladel probleemiks liigniiskus, kuna kile takistab aurumist.
* Tekstiilmultš. On saadaval erinevates toonides (must, valge, pruun jms). Sarnaselt kilemultši paigaldamisega jälgida, et maapind oleks piisavalt niiske ja vaba suurtest kividest ning umbrohujuurtest. Tekstiilmultšil valmivad marjad veidi varem, ühtlaselt ja on puhtad. Erinevalt kilest laseb tekstiilmultš läbi õhku ja niiskust. Vähendades vee aurustumist säilitab tekstiilmultš mulla niiskust kuival perioodil. On UV-kiirgusele vastupidav, seega pikaealine. Kui tekstiilmultš õnnestub tervena üles võtta, saab teda kasutada korduvalt. Tekstiilmultši negatiivseks pooleks on tema suhteliselt kõrge hind võrreldes kilemultšiga.
